Kaasaegse ajalooõpetuse võtmemõisted demokraatlikus ühiskonnas
Humanitaarteaduste instituut
Koolituse eesmärk on arendada õpetajate teadmisi ja oskusi ajaloolise mõtlemise, ajalooteadvuse ja ajalookultuuri kujundamisel, et toetada õppijate kriitilist mõtlemist ja aktiivset osalemist demokraatlikus ühiskonnas.
-
Koolituse tutvustus
Koolitus lähtub rahvusvahelisest ajaloodidaktika teaduskirjandusest ning toetub ajaloolise mõtlemise käsitlusele (Seixas) ja ajalooteadvuse kontseptsioonile (Rüsen). Nende lähenemiste kaudu käsitletakse ajalugu kui protsessi, mille kaudu õppijad õpivad analüüsima ajalooallikaid, mõtestama erinevaid ajaloolisi tõlgendusi ning mõistma mineviku, oleviku ja tuleviku seoseid.
Koolituse maht
2 EAP, sh 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ning 20 akadeemilist tundi iseseisvat õpet.
Keda ootame õppima?
Üldhariduskoolide ja kutsekoolide õpetajaid.
Koolitus on sihtgruppi kuulutavatele osalejatele tasuta.
Õpiväljundid. Koolituse läbinud õppija:
-
analüüsib ajaloolise mõtlemise oskusi ning selgitab nende rolli õppijate ajalookäsitluse ja ajalooteadvuse kujunemisel;
-
selgitab ajalooteadvuse ja ajalookultuuri kujunemist ning analüüsib kriitiliselt, kuidas minevikku esitatakse ühiskonnas ja avalikus ruumis;
-
rakendab ajalooallikate kriitilise analüüsi põhimõtteid ning suunab õppijaid kasutama tõendusmaterjali ajalooliste väidete põhjendamisel;
-
kavandab õppetegevusi, mis toetavad kriitilist ja refleksiivset suhtumist ajalukku ning arendavad õppijate arutelu- ja argumenteerimisoskust;
-
kasutab muuseume, mälupaiku ja avaliku ajaloo keskkondi õppimise toetamiseks ning seob formaalse ja mitteformaalse õppimise võimalusi;
-
kasutab digikeskkondi ja tehisaru õppematerjalide loomisel ning õppetegevuste kavandamisel;
-
reflekteerib oma õpetamispraktikat ning analüüsib õppetegevuste mõju õppijate ajaloolise mõtlemise ja ajalooteadvuse kujunemisele.
Koolitusel käsitletavad teemad
Koolitusel keskendutakse järgmistele teemadele:
- ajaloolise mõtlemise oskuste arendamine;
- ajalooteadvuse ja õpilaste ajalookultuurikeskkonast pärit teadmiste mõtestamine;
- kriitiline ja refleksiivne suhtumine ajalukku;
- avaliku ajaloo ja mäluasutuste roll õppimises, formaalse ja mitteformaalse õppimise lõimimine;
- digikeskkondade ja tehisaru kasutamine ajalooõpetuses.
Need teemad on olulisel kohal ka uues riiklikus õppekavas, kus rõhutatakse õppijate ajaloolise mõtlemise olulisust, mitmeperspektiivset ajalookäsitlust ning digikeskkondade kasutamist õppimise toetamisel.
Õppeprotsess ja -meetodid
Koolitusel toetavad üksteist teoreetilised teadmised ja praktiline rakendamine. Kasutatakse aktiivõppe meetodeid (loengud, arutelud, rühmatööd, juhtumite analüüs ja refleksioon), mis võimaldavad osalejatel analüüsida oma igapäevast praktikat ning jagada kogemusi.
Õppetöö toimub loengute, arutelude, rühmatööde, praktiliste ülesannete ja refleksiooni vormis.
Loeng ja temaatiline arutelu. Loengutes tutvustatakse kaasaegse ajaloodidaktika keskseid käsitlusi, sealhulgas ajaloolise mõtlemise oskusi, ajalooteadvuse ja ajalookultuuri kujunemist ning ajaloo rolli demokraatlikus ühiskonnas. Meetodid: loeng, suunatud arutelu.
´³³Ü³ó³Ù³Ü³¾¾±²¹²Ô²¹±ôüü²õ. Osalejad analüüsivad ajalooõpetusest pärit olukordi, mis on seotud erinevate ajalookäsitluste ja vastuoluliste teemade käsitlemisega. Meetodid: juhtumianalüüs, rühmaarutelu.
Praktilised töötoad. Osalejad kavandavad õppetegevusi, mis arendavad õppijate ajaloolise mõtlemise oskusi. Meetodid: rühmatöö, simulatsioon, õppetegevuse kavandamine.
Tunniuuringu töötoad. Tutvustatakse lesson study metoodikat kui õpetajate koostööpõhist professionaalse arengu meetodit. Meetodid: rühmatöö, ühiselt kavandamine, refleksioon.
Refleksioon ja kogemuste jagamine. Osalejad analüüsivad oma õpetamispraktikat ning arutavad võimalusi ajaloolise mõtlemise arendamiseks klassiruumis.
Iseseisev töö ja tagasiside: Osalejad koostavad õppetegevuse kavandi või refleksiooni.
Ajakava
Kohapealsed koolituspäevad kestavad koos pausidega kell 10.30–16.00 (sisaldavad kohvipause ja lõunasööki) ning Zoomi kohtumised kell 12.30–15.45. Korraldajad võivad koolituse aegades teha muudatusi, teavitades osalejaid piisava ajavaruga ette.
| Aeg | Asukoht | Sisu | Koolitaja(d) |
|---|---|---|---|
| K 20.01.2027 | ÍøÆØ³Ô¹Ï | Sissejuhatus koolitusse. Ajalooteadvus, ajalooline mõtlemine ja ajalookultuur. Ajalooõpetuse roll demokraatlikus ühiskonnas. Tunniuuringu metoodika tutvustus: õpetaja kui refleksiivne õppimise uurija. | |
| K 03.02.2027 | ÍøÆØ³Ô¹Ï | Allikakriitika, tõendusmaterjal ja mitmeperspektiivsus. Tundlikud ja vastuolulised teemad ajalooõpetuses. Eetilised ja teaduspõhised kriteeriumid õpetamisvalikute kaalumisel. Dialoogi, arutelu- ja argumenteerimisoskuste toetamine. Turvaline klassikliima ja õpilase varaseamte eelteadmiste tähenduslikustamine. | |
| K 17.02.2027 | ÍøÆØ³Ô¹Ï | Avalik ajalugu ja ajalookultuur. Mäluasutused, mälupaigad ja muuseumipedagoogika. Formaalse ja mitteformaalse ajalooõppe lõimimine. | |
| K 03.03.2027 | Zoom | Tehisaru ja digikeskkonnad ajalooõpetuses. Nende võimalused, piirangud ja kriitiline kasutamine ajaloolise mõtlemise toetamisel. | |
| K 17.03.2027 | Zoom | Tunniuuringu planeerimine. Õppetegevuse kavandamine ja õppijate õppimise jälgimise fookuse seadmine. | |
| K 05.05.2027 | ÍøÆØ³Ô¹Ï | Tunniuuringu läbiviimise refleksioon. Õppetegevuse mõju analüüs, kogemuste jagamine, kokkuvõtted ja lõpetamine. |
Hindamiskriteeriumid
Koolitusel rakendatakse eristamata hindamist (arvestatud või mittearvestatud). Õpiväljundite saavutamist hinnatakse järgmiste tegevuste kaudu:
-
aktiivne osalemine õppetöös ja rühmatöödes;
- õppetegevuse kavandamine, mis arendab ajaloolise mõtlemise oskusi;
- oma õpetamispraktika reflekteerimine;
- tunniuuringu (ingk. lesson study) meetodi rakendamises osalemine.
Koolitajad
Hanna-Liis Kaarlõp, Tiiu Kreegipuu, Madli-Maria Naulainen.
Väljastatav dokument
Arvestatud soorituse puhul väljastatakse ÍøÆØ³Ô¹Ïi elektrooniline tunnistus koolituse läbimise kohta.
Registreerumine
Registreerumine on avatud 31. detsembrini 2026 või kuni vabade kohtade täitumiseni. Grupi täitumisel soovitame registreeruda ootenimekirja, et saaksime vabanevate kohtade olemasolul teile osalemist pakkuda.
Koolitus toimub tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Sarnased koolitused
Radikaliseerumise varajane märkamine ja ennetamine koolikeskkonnas
Humanitaarteaduste instituut
Koolituse eesmärk on arendada haridustöötajate teadmisi ja praktilisi oskusi noorte radikaliseerumise ja polariseerumise riskide mõistmiseks, varajaste märkide märkamiseks ning ennetavate tegevuste kavandamiseks koolikeskkonnas.