���سԹ�

Õpetajahariduse võrgustiku 14. oktoobri kohtumisel käsitleti:

• PISA 2026: Meie võimalused
  Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing 
• Kes tahab saada õpetajaks:  “Õpi õpetajaks”veebivormi tagasiside
  TLÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse karjääri- ja õppenõustaja Jaanika Järvlepp
• õpipraktika ja juhendamise kvaliteet: praktika juhendamise mudel ja koostöö praktika juhendajatega
  TLÜ õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis

Eesti lapsed õppimises endiselt maailma esirinnas

PISA 2026 tulemusi ning Eesti arenguvõimalusi lahkas Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing. Kitsing tõi ettekandes välja Eesti suuremad kitsaskohas, ent rõhutas, et meie „probleemid“ on muu maailma vaates väga head tulemused.

Eesti PISA tulemustest nähtub selgelt, et õppimises on lisaks tulemustele väga oluline õpilase sisemaailm: iga õpilase märkamine ja toetamine, õpimotivatsiooni ja enesejuhtimise, uudishimu, sihikindluse ning õppimise kavandamise ja refleksiooni oskus. Õppijakeskne koolikliima, kuuluvustunde suurendamine, kiusamise märkamine ja ennetamine. Aga ka andmekirjaoskus ning õpetajate ja juhtide professionaalne areng.

Loe pikemalt

Kuidas saaks minust kvalifitseeritud õpetaja?

“Õpi õpetajaks” veebivormi kaudu pöördus aasta jooksul – septembrist 2025 kuni septembrini 2026 – meie poole 438 inimest, kes soovisid omandada õpetaja kvalifikatsiooni. Suuremad grupid olid juba koolis töötavad õpetajad, kellel puudub kvalifikatsioon (54%) ja karjääripöörajad (45%). Valdkondadest oli enim pöördujaid klassiõpetajate hulgas (14%) ja alushariduse valdkonnas (8%). Õppeainetest mainiti enim eesti keelt, matemaatikat ja inglise keelt.

Nõustamise tõhustamiseks on plaan alustada 2026/2027. õppeaastal järelpäringutega – uurida, kas pärast nõustamist asuti õppima ja millisele erialale, või kui õppima ei asutud, siis millisel põhjusel.

Vaata küsimustikku

Praktika juhendamise mudel ja koostöö praktika juhendajatega

Katrin Poom-Valickis tegi ülevaate põhipraktikaga seonduvatest tegevustest. Käsitlusel oli töö praktikamaterjalide ja üliõpilastega, praktikaperioodi jooksul üliõpilase tundide vaatlemine ja tagasisidestamine, üliõpilaste nõustamine ning üliõpilaste praktikaülesannete (praktikamappide) tagasisidestamine. Aga ka töö koolidega: oma ainevaldkonna juhendajate/meisterõpetajate võrgustiku kujundamine, kutsepädevuste tõendamine ja arendustegevused ning praktika arendustegevustes osalemine.

9. septembri kohtumisel käsitleti: 

• Strateegilised suunad õpetajahariduses, õpetaja karjäärimudeli rakendumine, õpetajahariduse partnerlus, arutelu 
  Maarja Keskpaik, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajate järelkasvu ja haridusjuhtimise valdkonna peaekspert
• Vastuvõtu kokkuvõte ja arendusvajadused 
  Mari-Liis Lind, ���سԹ�i õppeosakonna juhataja
  Tiia Õun, haridusteaduste instituudi direktor, õpetajakoolituse valdkonna juht
• Praktika korraldus sügissemestril, kutsepädevuste tõendamine 2027
  Maria Goborova, haridusteaduste instituudi praktika koordinaator
• Õpetajahariduse väärtused 
  Katrin Poom-Valickis, haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor

Kohtumisel arutati õpetajahariduse strateegilisi suundi ning arengukohti. Luubi alla võeti nii valukohad kui tugevused – õpetaja karjäärimudeli rakendamine, õpetajahariduse partnerlus ja väärtused ning kutsepädevuse teemad. Strateegilistest suundadest tegi ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajate järelkasvu ja haridusjuhtimise valdkonna peaekspert Maarja Keskpaik.

Endiselt on probleemiks kvalifitseeritud õpetajate juurdekasv. 2025/26 õppeaastal töötas üldhariduskoolides 17534 õpetajat, neist üle veerandi ehk 26% ei vastanud nõuetele. 3500 matemaatikaõpetajast ei vasta nõuetele 800. Kvalifikatsioonita õpetajaid tuleb aga järjest juurde. Keskmiselt lisandub neid kaks protsenti aastas. 

Keskpaik rõhutas õpetaja pideva eneserefleksiooni ja õppimise olulisust. „Oleme normaliseerinud selle, et ootame õpilaselt pingutust, sama tähtsal kohal on õpetaja pidev areng ja õppimine.“ Ühelt poolt peab õpetaja mõtteviis olema arengule suunatud ja avatud, ent vähem oluline pole organisatsioonikultuur, mis õppimist võimaldab. 

���سԹ� pakub väga palju erinevaid õpiteid. Õpetajate karjääritee toetamisel on väga oluline koht koolijuhtidel. „PISA edu on koolide ja koolijuhtide edu, õpetajate edu ja õpilaste edu, aga kindlasti ka meie ülikooli õppejõudude ja õpetajahariduse edu,“ rõhutas instituudi direktor ja õpetajakoolituse valdkonna juht Tiia Õun.