���سԹ�

koostöö ja sotsiaalse võrgustiku ühine vastutus inimeste elukvaliteedi tõstmiseks”. Omavalitsuspäeval arutletakse, kuidas kujundada tervislikke eluviise toetavat keskkonda, edendada vaimset heaolu ning tugevdada riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd. Tähelepanu pööratakse nii linnakeskkonna kui ka väiksemate kogukondade võimalustele inimeste tervise ja elukvaliteedi parandamisel. Omavalitsuspäeva kavaga saab tutvuda .

Omavalitsuspäeva avasõnad ütlevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ning Saku Vallavolikogu esimees Tanel Ots, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, MTÜ Polis president ja ���سԹ�i õppejõud Sulev Lääne, ���سԹ�i teadusprorektor rektori ülesannetes Tiina Pajuste ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees, Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.

Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra sõnul seisneb omavalitsuspäeva väärtus võimaluses tuua ühe laua taha kohalike omavalitsuste, riigi, teadlaste ja kogukondade esindajad. Tervist ja heaolu ei saa kujundada ühe asutuse või valdkonna kaupa – see sünnib koostöös. Maardul on hea meel olla tänavu selle olulise arutelu kohtumispaigaks.

���سԹ�i teadusprorektor Tiina Pajuste peab Harjumaa Omavalitsuspäeva ülikooli jaoks oluliseks koostööformaadiks, mis aitab tuua teaduspõhisuse kohaliku elu otsustesse. Samavõrd väärtuslik on omavalitsuste praktiline kogemus, mis aitab suunata teadustööd ühiskonna tegelike vajaduste järgi. Tänavune tervisedenduse teema näitab hästi, miks sellist koostööd vaja on. Inimeste tervis ja heaolu sõltuvad nii elukeskkonnast, liikumisvõimalustest kui ka kogukondlikest suhetest ning nende kujundamine eeldab eri valdkondade teadmiste ühendamist. Mul on hea meel, et teadlased panustavad aruteludesse nii vaimse heaolu kui ka liikumise ja tervisekäitumise teemadel. Just sellises koostöös saavad teadmistest lahendused, mis aitavad parandada inimeste igapäevaelu.

MTÜ Polis president, ���سԹ�i õppejõud Sulev Lääne rõhutab, et tervisedendus ei alga arsti kabinetist, vaid inimese igapäevasest elukeskkonnast – kodust, koolist, töökohast ja kogukonnast. Tervis ja heaolu kujunevad inimest ümbritseva keskkonna ning kogukonna koosmõjul. Tugev ja terve kogukond märkab inimest enne, kui probleem muutub kriisiks, ning kohalik omavalitsus võiks luua tingimused, kus liikumine, vaimne heaolu, kuuluvustunne ja ennetus oleks loomulik osa igapäevaelust. 

Tänavu märgime 35 aastat taasvaba Eestit, 160 aastat meie kohaliku enesekorralduse ühe olulise õigusliku aluse kujunemisest ja 105 aastat Eesti Maaomavalitsuste Liidu loomisest siis tasub meenutada, et Eesti tugevus on läbi aegade tuginenud inimeste võimele oma elu ühiselt korraldada, üksteist märgata ja vastutust võtta. Sama põhimõte kehtib ka rahvatervise puhul, kus iga inimene on oluline. Tervem ja kriisidele vastupidavam Eesti püsib siis, kui iga inimene, kogukond, kohalik omavalitsus ja riik tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Eesmärgiks oleks, et tervisedendusest saaks investeering nii inimese tervisesse kui ka meie kogukondadesse, et Eesti kestaks läbi aegade.

���سԹ�i Ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Saar sõnab, et tervis on inimese üks olulisemaid väärtusi ning terve elanikkond on kogu ühiskonna heaolu ja kestliku arengu alus. Tervem ühiskond tähendab paremat elukvaliteeti nii füüsilise ja vaimse heaolu kui ka majandusliku toimetuleku seisukohalt. Seetõttu peame tervisedendusse panustama ühiselt, tugevdades koostööd nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil ning kaasates kogukondi ja teisi olulisi osapooli. Siin on tähtis roll ka ülikoolidel, kes saavad teaduspõhiste teadmiste, uuringute ja hariduse kaudu toetada tervist edendavate otsuste tegemist ning aidata kaasa tervema, targema ja heaolu väärtustava ühiskonna kujundamisele.

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, Jõelähtme Vallavolikogu esimees Jaak Aab rõhutab, et kohalikel omavalitsustel on õigus, võimalus ja kohustus arvestada tervisemõju oma elanikele kõigis arengukavades, eelarvetes ja planeeringutes. Hea ja väärtuslik elukeskkond on peamine väärtus ja terviseedendus ei peaks olema eraldiseisev tegevusvaldkond, vaid kohaliku juhtimise läbiv põhimõte. Tänapäeva suur probleem on inimeste vaimse tervise halvenemine, seda nii noortel kui ka vanematel inimestel. Selles valdkonnas tuleb riigil ja omavalitsustel teha paremat ja tihedamat koostööd tegevuste ja rahastuse osas.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp märgib, et Harjumaa Omavalitsuspäev toimub juba kuuendat korda ja keskendub terviseedendusele kohalikes omavalitsustes, hõlmates füüsilist ja vaimset tervist. Omavalitsuspäev otsib parimaid lahendusi ja rakendusvõimalusi tervise edendamiseks nii riigis, kui kohalikus omavalitsuses. Kodanike tervis on omavalitsuste kallim vara ja eeldab paljude osapoolte mõistmist, koostööd ja parimaid lahendusi. Sündmus toimub vaimse tervise kuu raames Harju maakonnas, Maardu linnas. 

Päeva esimeses pooles käsitletakse kohalike omavalitsuste ja riigi rolli tervisedenduses ning jagatakse praktilisi kogemusi kogukondade heaolu edendamisest. Programm jätkub liikumisharrastuse ja füüsilise aktiivsuse teemadel. Pärastlõunal jätkub omavalitsuspäev paneeldiskussiooni ja töötubadega, kus keskendutakse tervisedenduse praktilistele võimalustele ning kogukondade rollile inimeste heaolu toetamisel. Esimene töötuba keskendub praktilistele viisidele, kuidas kujundada igapäevaseid liikumisharjumusi ja luua aktiivsust soosivat elukeskkonda. 

Teine töötuba võtab luubi alla vaimse tervise toetamise ning üksikisiku, pere, kogukonna ja institutsioonide koostöö rolli inimeste heaoluruumis. 

Omavalitsuspäev on Eestis riiklik tähtpäev, mida . Esimene Harjumaa Omavalitsuspäev toimus 1. oktoobril 2021 Rae vallas.

Täiendav teave:

Ailar Lyra, tel +372 53507797

Sulev Lääne, tel +372 5017282