ÍøÆسԹÏ

Foorumiga jätkatakse koostöövõrgustiku traditsiooni valdkonna oluliste teemade lahtimõtestamiseks ning märgitakse ära taasvaba Eesti 35. aastapäev, 105 aastat Eesti Maaomavalitsuste Liidu loomisest, 160 aastat Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kura-male.

MTÃœ Polis president, ÍøÆØ³Ô¹Ï Sulev Lääne kutsus üles suuremale koostööle ja sidususele, et tagada jätkusuutlik ühiskonna toimimine. Ta meenutas hiljutist kohtumist president Toomas Hendrik Ilvesega, kes kirjeldas kaasaega kallutatud normaalsusena, kus jääb mulje justkui asi oleks enam-vähem okei, või saaks korda aasta-kahe pärast. Tuleb tunnistada, et senine stabiilne arenguperiood on läbi ja maailmakord on põhimõtteliselt muutunud. Lääne lisas, et vabadus ja riiklik iseseisvus pole iseenesestmõistetav. Meie igapäevase tegevuse sihiks peab olema, et jääksime vabaks ka tulevikus ning üheks võtmesõnaks on siin põhiseaduse preambulis toodu pidev järgimine.

Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, Jõelähtme Vallavolikogu esimees, MTÜ Polis Auliikmete Koja esimees Jaak Aab andis edasi Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ning selle esimehe tervitused. Aab osundas peaminister Kallasele, kes olevat öelnud, et kui kriise ees ei oleks, saaks rahulikult valitseda. Aab märkis, et vaatamata kriisidele tegi Kallas head tööd ja teeb seda ka nüüd. Covid, Vene agressioon – laiapindses kriisivalmiduses oleme pidanud tegema asju, millest varem isegi ei mõelnud. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mida on 10 aastat oodatud, võeti üleeile Riigikogu poolt vastu. Palju on saanud selgemaks, aga ettavalmistus kriisideks ei lõppe kunagi. Esimene koht, kust inimene kriisi korral abi otsib on kohalik omavalitsus ja selleks tuleb olla senisest paremini valmis.

Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra tervitas kohaletulnuid Maardu linna poolt. Sarnaselt Muhu vallale sooviks ka Maardu, et siit ei sõidetaks pelgalt läbi vaid et siia jõuaks ka rohkem inimesi. Lyra rääkis sügisesest Harjumaa omavalitsuspäevast, mis seekord toimub Maardus ning kus käsitletakse terviseedendust liikumisharrastuse ja vaimse tervise mõttes. Lyra avaldas valmisolekut jätkata koostööd nii omavalitsuspäeva ettevalmistamisel kui ka laiemalt poliitikute, teadlaste ja ametnike ühistegevust.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, Raasiku Vallavolikogu liige Andre Sepp soovis head eesti lipu päeva ja andis edasi Harjumaa Omavalitsuste Liidu tervitused. Peagi täitub 35 aastat liidu loomisest. Liidu esimesel kümnendil räägiti palju sellest, et vajame muutusi ja uuendusi. Teisel kümnendil keskenduti sellele, kuidas tulla toime eluga infoühiskonnas. Nüüd rõhutatakse palju, et elame turbulentses maailmas. Mida see tähendab? Kuidas see meie noori ja peresid aitab? Kuidas saadakse sellesse ilma lapsi? See ongi väljakutse.

Kohaliku omavalitsuse vaates on olulisem olla oma kodanikele toeks päris asjades. Foorum keskendub kriisivalmidusele ja kuigi õhtuks valmis lahendusi ei ole, on tehtud samm selles suunas, et omavalitsusjuhid mõistaksid seda vajadust. On tehtud miljon pisiasja ja need on olulised selleks, et saaksime kodanikele olla mistahes olukordades toeks.

ÍøÆسԹÏi teadusprorektor Tiina Pajuste tervitas foorumit ÍøÆسԹÏi poolt ning rõhutas formaadi olulisust: koos tegutsevad inimesed ülikoolidest, kohalikest omavalitsustest, Riigikogust. See formaat toimib ja üheskoos saame leida probleemidele lahendusi. ÍøÆسԹÏi soov on edendada teaduspõhist poliitikakujundamist. Interdistsiplinaarset koostöö annab võimaluse ka meile koos probleemipõhiselt arutada. Pajuste avaldas lootust, et koostöö laieneb ja muutub veelgi tulemuslikumaks.

ÍøÆسԹÏi Ãœhiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Saar rõhutas eri osapoolte omavahelise suhtluse olulisust. Probleemid saavad alguse sellest, et me ei saa teineteisest aru: kas ei kuule või ei suhtle omavahel. Saar tänas Ãœhiskonnateaduste instituudi poolt korraldajaid ja soovis viljakaid ning edasiviivaid arutelusid.

ÍøÆسԹÏi dotsent, FUR projektijuht Katri-Liis Lepik meenutas, et viimase aasta jooksul on FUR projekt toonud eri osapooled ühe laua taha kokku. Juunis toimunud juubelikonverentsil rääkisime ka kriisivalmidusest. See teema on jätkuvalt väga oluline ja ei lõpe arusaadavalt projektiga. Kõige alus on kommunikatsioon: mida ja kuidas iga osapool panustab. Lepik rõhutas, et põhimõtteline valmidus kriisidega päriselt toimetulekuks on ju kõigil olemas. Täpsustamist vajab, mismoodi igaüks päriselt panustab ja mida ta tegema hakkab? Kes istub rooli, kes evakueerib inimesi? Oma rolli teades oleme paremini kriisideks valmis igal tasandil.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Hardi Alliksaar meenutas kokkutulnutele, et 142 aastat tagasi õnnistati Otepääl sisse Eesti lipp. Seda tunnet ei saa meilt keegi ära võtta. Mäletame ajalugu ja suuname pilgu tulevikku, et seista silmitsi väljakutsetega, mis meid ees ootavad. Inimesed omavalitsustes moodustavad kogukonna. Nad tahavad olla targad ja tugevad. Andes kogukondadele vastutust, võimestame nende rolli. Kogukond hoiab elu igas Eesti nurgas isegi siis, kui riik mingil põhjusel hiljaks jääb. Alliksaar soovis kõigile häid ja sisukaid arutelusid.

Katri-Liis Lepik ja Sulev Lääne andsid ülevaate FUR projekti raames toimunust ja selle mõjust. Projekti eesmärgiks oli, et teeksime instituutidevahelist koostööd eelkõige haridus-, sotsiaal- ja digivõimekuste suurendamiseks. Projekti raames loodi koostöö ökosüsteem, sündisid algatused mikrokvalifikatsioonide näol, toimusid arvukad foorumid ja seminarid. Kuigi projekt lõpeb, siis algatatud tegevused ei katke. Projektis kaasatud on kirjutanud ka meedias: ajakirjades Vikerkaar, Sotsiaaltöö ja Riigikogu Toimetistes. Samuti kavandatakse aasta lõpus artikkel väljaandes Acta Politica. Oleme algatanud palju projekte, mitmed neist on veel rahastuse ootel. Näiteks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on uus formaat – kiire teaduskonsultatsioon, kus teaduspõhiseid tulemusi ei peaks pikalt ootama. Suudame reageerida ka kiiremini ning 3 pakkumist õnnestus võita. Tahame, et saavutaksime positiivset mõju ühiste arusaamadega. Teadusartiklite osas oleme inimese hoiab Eesti kohta Euroopa esireas, siis teadusinnovatsiooni rakendamise osas oleme kahjuks maas.

Rae Vallavalitsuse arendus- ja haldusameti IT-osakonna juhataja Ainar Prääm tutvustas kriisikommunikatsiooni küpsusmudelit. Ta rõhutas mitme sõltumatu infokanali olemasolu vajadust kriitilise info edastamiseks. Kriitilised funktsioonid peavad olema kättesaadavad ka ilma toimiva võrguühenduseta. Iga kriitilise info edastamiseks tuleks kasutada vähemalt 2 sõltumatut kanalit. Igal asjal peaks olema varusüsteem, infoturve peaks vastama standardile. Prääm soovitas luua omavalitsustevaheline kriiskommunikatsiooni ja praktika jagamise süsteemi. Olukord erineb täna omavalitsuseti seinast seina. Ta soovitas kasutusele võtta mõõdikud, et vastavaid näitajaid hinnata. Prääm märkis, et inimeste informeerimine SMS sõnumitega töötab hästi. Tuleb mõelda elaniku vaates, teha koostööd teadlastega, et jõuda suurema sihtrühmani ning kaasata elanikke kriisikommunikatsiooni.

Digitehnoloogiate instituudi direktor Tiit Vapper rääkis omavalitsuste koostööst digimaailmas. Ta tõdes, et regulatsioonide kehtestamine Eestis on lihtsam, kui näiteks Saksamaal, kus tuleb arvestada iga liidumaa erinevate regulatsioonidega. See aitab meid ka kriiside puhul. Mis juhtub, kui peame evakueerima kedagi, kui juhtub suur õnnetus? On meil selline IT süsteem olemas? Seda saaks koostöös riigiga kujundada samalaadselt kohalikele omavalitsustele, arvestades seejuures nende erisusi. Vapper tõdes, et praegused süsteemid on head ja passiivne teave veebilehel olemas. Aga see ei aita palju, kui kriis on käes ja selle jaoks planeeritud protsess ei toimu. Tuleb mõelda alternatiivile olukorras, kus side ei toimi.

 

 

 

 

 

 

 

ÍøÆسԹÏi Haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun ja ÍøÆسԹÏi õppeosakonna juhataja Mari-Liis Lind rääkisid haridusest ja kriisivalmidusest. Igal tasemel õppija toetamiseks tuleb arvestada inimese õppimisvajaduse, tegevusvõimekuse ning võimalike isiklike kriisidega. Kriisivalmidus haakub kodanikuõpetusega ja huviharidusega. Esinejad pidasid vajalikuks iga õppija agentsuse toetamist, mille kujunemisele aitab kaasa koolikultuur.

ÍøÆسԹÏi professor Leif Kalev rääkis demokraatiast ning kodaniku ja kogukonna rollist. Kodanikuharidus keskendub, kuidas inimene areneb kodanikuks. Oluline on, kus inimene toimetab ja mis on tema võimalused ja tegevusruum kodanikuna ning teadmised poliitikas osalusest. Kuidas osaleda, organiseerida, arutada ja hoida kainet meelt infotulvas? Kodanikuharidus saab seda toetada. Demokraatial on nii süsteemisiseseid, kui -väliseid väljakutseid. Ebakindlus, infomüra, võõrandumine, mured ja teadmatus on riskid kodaniku vaates. Kuidas jääda seejuures elujaatavaks? Kodanikuhariduse sisu saab kaasajastada. Kuidas inimesed tulevad toime infouputuse ja müraga? Kodanik peaks ühendama endas eri omadusi, leidma sobiva kesktee aktivismi ja vastutuse vahel, suutma teistega suhestuda. Kogukond võib inimest toetada või kammitseda. Kodanikuharidus on omavalitsusele kasulik tegevusliin. Selle hästi käima saamine võimestab omavalitsust inimeste suunas. Kas noor usub demokraatiasse? Väljakutsed on olemas. Eestis on seis parem, kuid tuleks teha palju tööd, et noortel oleks side kohaliku kogukonnaga.

OÃœ Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv rääkis omavalitsuse inimvarast. Omavalitsustes töötab umbes 65000 inimest, seoses lisandunud ülesannetega kasvas töötajate arv aastatel 2019-2024 2,3%. 71,6% töötajatest on kõrgharidusega, vaid 1.3% algharidusega. Omavalitsuste juhtimine muutub kompetentsemaks, nõuab professionaalset taset. Inimvara arendamine on ülioluline. Noorkõiv tõstatas ka volikogu liikmete koolituse küsimuse. Kui nemad ei saa omavalitsuse toimimise loogikast aru, siis nõuavad nad midagi, mis pole jõukohane. Täna on ÍøÆسԹÏis loodud omavalitsuses töötajatele kaks mikrokraadi. Peame pingutama, koolitatavatel oleks meilt midagi õppida. Mõne aasta eest valmis 9 valdkonnas omavalitsuste personalijuhtimise mudel. Selle rakendamiseks tuleb protsessi kaasata senisest enam omavalitsusi.

ÍøÆسԹÏi professor Lauri Leppik tutvustas külakogukonna kriisivalmidust Taevaskoja küla näitel. Ta märkis, et omavalitsus on konglomeraat, millele kriisiolukorras palju loota ei saa, kuna ta on liiga suur ja heterogeenne. 104 elanikuga külas on 40 majapidamist, küla kasvab, kõik tunnevad kõiki. Erinevate erialade esindajad toovad endaga kaasa oskusi, et kõik saaks toimida. Kriisivalmidus eeldab head kogukonna taset ja organiseeritust. Tehtud on koolitusi ja mängitud läbi kriisistsenaariume on loodud kogukonna ühised kriisivarud (väliköök, elektrigeneraator, telgid, välivoodid, termotekid). Pääsetameti hinnangul on tegemist kõige paremini ettevalmistunud külaga Põlvamaal. Pikemalt saab lugeda .

ÍøÆسԹÏi Haridusteaduste instituudi hariduspsühholoogia lektor Õnne Uus noorte sõjahirmust. Reaalse sõja oht käib meist kõigist läbi, inimesed muretsevad, mis Ukrainas toimub, ei tabaks meid. Noored täiskasvanud on emotsionaalselt haavatavad, neil on ebaküps vanuseline stressi juhtimine, mistõttu on oht sattuda Å¡okki. Inimesed on kuulnud lugusid sõjast ja Siberist, kuid praktiline ettevalmistus, kes mida sõjaohu korral teeb, puudub. Ajateenistuse läbinutel küpsem eneseregulatsioon ja vastupanuvõime. Oluline on, et inimene ei satuks psühholoogilisse stressi, hirmutunne võib ebaküpset mehhanismi halvata. Aju küpse edasi ka noores täiskasvanueas. Alateadlik mehhanism on otsida abi, mingit pidepunkti, kuid rohkem infot otsides kogeb stressi ning selle tase tõuseb. Oluline on kuumade reaktsioonide juhtimine ja enese rahustamine. Uuring näitab vajadust suurendada praktilise kaitsevalmiduse ettevalmistust vanusegrupis enne ajateenistust.

Harku Vallavolikogu liige Katrin Krause
Sel aastal tähistame Harku valla esmamainimise 160. ning valla taasloomise 35. aastapäeva.See on hea põhjus vaadata tagasi valla pikale teekonnale ja mõelda sellele, millist Harku valda me täna koos loome ja millise pärandi jätame tulevastele põlvedele. Harku vald kasvab ja areneb ning see seab meile uusi väljakutseid. Haridus, kultuur, liikumisvõimalused, hooliv elukeskkond ja looduse hoidmine on teemad, mis on olnud olulised varem ning jäävad keskseks ka tulevikus. Hea vald ei koosne ainult hoonetest ja teedest, vaid eelkõige inimestest ja kogukonnast, omavahelisest lugupidamisest ning ühtekuuluvustundest.

Sulev Lääne rõhutas, et Eesti omariikluse taastamine ei alanud üksnes 1980. aastate lõpus, vaid tugines palju pikemale kohaliku omavalitsuse traditsioonile. Selle juured ulatuvad 1866. aasta vallareformini, mil Baltimaade vallaseaduse ja vallakogukonna korraldusega pandi alus kohalike kogukondade suuremale iseotsustamisele - Makoggukonna Seadus Baltia merre kubermangudele Ria, Tallinna ja Kura male 1866. Sealt sai alguse Eesti kohaliku omavalitsuse arengulugu, mis kandus edasi Eesti Vabariigi loomisesse ja hiljem ka omariikluse taastamisse. 1980. aastate lõpus hakati üles ehitama iseseisvat ja demokraatlikku riiki kohalikult tasandilt. 1989. aasta haldusreformi otsused, kohaliku omavalitsuse aluste seaduse vastuvõtmine ning sama aasta detsembris toimunud esimesed vabad kohalike volikogude valimised poole sajandi jooksul lõid aluse Eesti omariikluse taastamisele. Kohalik omavalitsus on olnud Eesti riikluse sünni, taastamise ja püsimise üks tugisambaid, sest just kohaliku omavalitsuse kaudu on riik seotud oma inimeste ja kodanikuühiskonnaga. Eesti eripära võrreldes paljude teiste siirderiikidega seisnes selles, et kohaliku omavalitsuse ajalooline tähendus oli siin tugev ning selle taastamine kujunes üheks olulisemaks sammuks demokraatliku ja turumajandusliku riigi ülesehitamisel.

Kurmet Müürsepp, omavalitsustegelane, varasem Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees andis ülevaate liidu ajaloost ja märkis, et Eesti kohalike omavalitsuste ühistegevusel on ligi sajandipikkune ajalugu. Juba 20. novembril 1921 loodud Eesti Maaomavalitsuste Liit seadis eesmärgiks maakondade ja valdade arengu toetamise, omavalitsuste tegevuse ühtlustamise ning nende ühiste huvide kaitsmise. Kuigi omavalitsusliidud likvideeriti 1940. aastal Eesti Vabariigi õiguskorra lammutamise käigus, ei kadunud nende idee ega vajadus. Märgilise tähendusega oli 1. märtsi 1990. aasta valitsuse määrus, millega tunnistati 1940. aasta likvideerimisotsus mitteõiguspäraseks ja taastati Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Eesti Linnade Liidu tegevus. See oli oluline samm omavalitsusliku haldussüsteemi taastamisel ja Eesti demokraatliku riigi ülesehitamisel. Tänase Eesti Linnade ja Valdade Liidu juured ulatuvad seega läbi erinevate ajastute tagasi Eesti omavalitsusliikumise algusaegadesse.

Külalised tutvusid Muuga Sadamaga.

Kohtumise fotogalerii on leitav (Autorid Sirje Ludvig, Linda Lees, Jüri-Andreas Järviste)

Kohtumise esitlused on leitavad .