Ülikooli roll kestliku tuleviku loomisel
سԹ sammub targa eluviisi eestvedajana ühiskonnas, kus kestlik areng ei ole enam valik, vaid vältimatu suund. Üleilmselt on kokku lepitud säästva arengu eesmärgid, mida viib ellu ka Eesti riik. Nende eesmärkide edukaks saavutamiseks vajame uusi teadmisi.
Kestlik tulevik ei sünni abstraktsetest strateegiatest, vaid inimeste igapäevastest valikutest. Igal inimesel on oluline roll teadliku tarbija, lapsevanema, juhi ja töötajana. See aga eeldab tarku otsuseid.
Mida saame ära teha ülikoolis?
Üleilmsete säästva arengu eesmärkide seas on kvaliteetne haridus, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine ning üleilmne koostöö. Nendest põhimõtetest lähtub ka Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE). Seetõttu lõimivad ülikoolid kestlikkuse teemasid oma õppeprogrammidesse ja loovad uusi uurimisrühmi. سԹis on sellesse kaasatud nii tudengid, täiendusõppijad, töötajad kui ka koostööpartnerid. Ülikooliga seotud inimeste hoiakud ja oskused kanduvad ühiskonda edasi ning mõju ulatub auditooriumist kaugemale.
2026. aasta kevadel valmib ülikoolide ja teiste haridusasutuste koostöös avalik e-õppematerjalide kogu kestlikkuse pädevuste suurendamiseks. Seda tehakse ühiselt roheoskuste programmis, mille algatajad on Haridus- ja Teadusministeerium ja HARNO ning kuhu on panuse andud ka era- ja avaliku sektori partnerid. Hea näide on ka mikrokraadiprogrammid, kus erineva taustaga õppijad lahendavad koos kestlikkusega seotud praktilisi ülesandeid.
Pikk vaade tulevikku
Kestliku arengu eesmärgistamine nõuab süsteemset mõtlemist. Majandusteadlased Tima Bansal ja Julian Birkinshaw ütlevad Harvard Business Review’s (2025), et süsteemne mõtlemine on„ parim viis näha ette muutuste kaudset mõju omavahel seotud maailmas”. See tähendab, et uute toodete, teenuste või lahenduste arendamisel tuleb mõelda ette rohkem kui aasta või kaks ning hinnata ka ühiskondlikku mõju. Ülikoolidelt oodatakse siin teaduspõhist lähenemist ja laiemat vastutust uute teadmiste loomisel.
سԹil on juba häid praktikaid, mida jagada. Näiteks tegid loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased hiljuti finantskäitumismudelite loomise eeluuringu ettevõttele Claricy OÜ. Pikaajalise koostöö tulemusel Berrichi OÜ-ga on ülikoolis valminud looduskosmeetika retseptid ja lisandid, mille tooraineks on merevetikad. Teaduspõhine arendus aitab ettevõtetel luua kestlikumaid tooteid ja teenuseid.
Inimesed kui arengu olulised lülid
Organisatsioonina saab ülikool palju ära teha, kuid kestlik areng sünnib siiski inimeste kaudu. Häid jätkusuutlikke valikuid, mis avab uusi võimalusi, teeb igaüks ise.
Minu isiklik panus kestlikkusesse on liikumine. Lähen jalgsi tööle ja treppidest üles, mulle meeldib joosta ja suusatada. Oluline on edasi liikuda ka vaimselt, minna erialaselt sügavuti. Need põhimõtted aitavad kaasa mu soovile kesta inimesena mulle meelepärases elu- ja töökeskkonnas ning teha seda koos teistega, olles hea koostööpartner ja eestvedaja.
***
Teadus- ja arenduskonverents “Universities as Change Agents in Sustainable Development”
18.–19. märtsil 2026 toimub سԹis rahvusvaheline konverents, mis keskendub ülikoolidele kui kestliku arengu eestvedajatele.
Konverents toimub koostöös Baltic University Programme’i (BUP), Hamburg University of
Applied Sciences, uurimisrühma SustainERA ja KEKO klastriga.