Ühe minuti loeng: Kas riik sünnib sõnadest?
Mõni riik sünnib sõjast, mõni lootusest, mõni juhusest. ÍøÆسԹÏi kultuuriajaloo juhtivprofessor Marek Tamm, kas riik võib sündida ka sõnadest?
24. veebruaril 1918 ei olnud Eesti ei oma sõjaväge, oma kindlat piiri ega oma toimuvat valitsust. Oli vaid üks tekst – iseseisvusmanifest –, mille paar päeva varem oli kokku kirjutanud rühm Eesti haritlasi. See iseseisvusmanifest, pühendatud kõigile Eestimaa rahvastele, loeti esimest korda avalikult ette 23. veebruaril Pärnus. Tallinnas jagati seda linnaruumis trükituna 24. veebruaril.
See oli sõnum Eestisse jõudnud Saksa sõjavägedele, et nad ei valuta mitte üht Venemaa provintsi, vaid iseseisvat riiki. Ometi läks veel paar aastat, enne kui pärast Vabadussõja võitu uut vabariiki tunnustati rahvusvaheliselt. Seega võib öelda, et Eesti Vabariik sündis paberil, sündis otsekui kõneteona. Nii et kui me tähistame vabariigi aastapäeva, siis võiksime mõelda sellelegi, kui suurt rolli mängivad ajaloos sõnad ja ideed.
Loe pikemalt ka .