Võltskaaviar, Karl XII ja romad: ajaloolaste kevadreis tõestas, et ajalugu võib end peita kõige ootamatutes kohtades
Maikuu viimasel nädalavahetusel toimus ajaloolaste kevadreis, mille traditsioonid ulatuvad juba 1946. aastasse, kui Tartu ajaloolased ekskursioone korraldama hakkasid. ÍøÆسԹÏis on kevadisi väljasõite tehtud üle kümne aasta ning iga kord avastatakse põnevaid kohti Eestimaal, seejuures ei ole tegemist lihtsa bussireisiga, vaid lõbusa ja vabas vormis vabaõhuloengutelaadse elamusega, mille käigus saab ka kõvasti targemaks. Lisaks, muidugi, saab ka kõvasti naerda.
2026. aasta rännak viis ajalootudengid ja -õppejõud Peipsi äärde ja Jõgevamaale. Kahe päeva jooksul peatuti või sõideti läbi paarikümnest paigast, kus nii õpilased kui õppejõud erinevaid teadmisi jagasid. Siin on vaid väike valik põnevatest faktidest, mida nende päevade jooksul teada sai. Kui miski sind siin kõnetab, siis uuri juurde – kõige parem on seda aga teha, astudes ÍøÆسԹÏi ajalugu õppima!
1. Äksi kirik on üks Eesti 19. sajandi kirikuarhitektuuri pärleid. Seda peetakse sageli üheks õnnestunumaks historitsistliku kirikuehituse näiteks Eestis. Äksi on seotud ka kahe suure kultuurilooga nimega: August Wilhelm Hupel ja Otto Wilhelm Masing, kellest viimane tõi eesti kirjakeelde ka tähe Õ. Seda, kuidas Õ-tähte õpib hääldama inimene, kelle emakeeles sellist häälikut pole, peab aga demonstreerima Ulrike Plath isiklikult.
2. Vanausulised pagesid Venemaalt usulise tagakiusamise eest.
Peipsiveersed külad kujunesid pärast 17. sajandi kirikulõhet nende pelgupaikadeks ning säilitasid sajandeid oma keele, usukombed ja erilise külaehituse. Peipsiveersete vanausuliste külade tänavad kulgevad sageli ühe pika rivina piki järve kallast. Selline asustusviis erineb oluliselt Eesti hajaküladest ning peegeldab kogukonna ajaloolist eluviisi, mis on senini kergelt võõrapelglik.
3. Alatskivi lossil on ootamatu seos kuninganna Victoria lemmiklossiga Šotimaal, Balmoralis. Lossi omanik Arved von Nolcken lasi hoone projekteerida pärast Šotimaa-reisi ning inspiratsioon pärines kuningliku perekonna Balmorali lossist. Samuti on lossiga seotud mitu kummituslugu – nii näiteks juhtus kord pärast Koit Toome kontserti, et perenaine kuulis kummalisi koputusi ja keegi nähtamatu hoidis kinni välisust… Alatskivi kandis veetis olulise osa ka luuletaja Juhan Liiv.
4. Omedus toodeti nõukogude ajal võltskaaviari.
1980. aastatel rajati, kus valmistati tehislikku kalamarja. Idee oli lihtne: kui päris kaaviar on kallis ja haruldane, siis miks mitte toota selle sarnast toodet tööstuslikult. Omedu varemed meenutavad tänapäeval aega, mil nõukogude tehnoloogia uskus, et peaaegu kõike saab laboris või tehases järgi teha. Ajalooliselt on koht huvitav ka laiemas plaanis, kuna Omedu tsehh näitab väga hästi Kirovi kolhoosi mastaapi. Kui tavaliselt mõtleme kolhoosidest kui kohaliku tähtsusega ettevõtetest, siis Kirovi kalurikolhoos tegutses sisuliselt suurkontsernina, mille tegevus ulatus Põhja-Eesti rannikult Peipsini ja isegi Kaug-Ida kalandusse. Omedu valgumarja tehas oli selle ambitsioonika süsteemi üks kõige futuristlikumaid projekte. Praegu kõrgub see võsa vahel arhitektuurselt huvitava kummituslossina.
5. Torma pastor Matthias Johann Eisen propageeris juba üle sajandi tagasi Eesti oma "kiirsuppe". Ta soovitas korjata söödavaid metsataimi, köögivilju ja maitsetaimi, need kuivatada ning talveks varuda. Hiljem sai kuivatatud segust kiiresti valmistada toitva supi või leeme. Nii võib Eiseni pidada üheks kõige varasemaks kodumaise kiirtoidu eestkõnelejaks.
6. Mustvees asub üks väheseid säilinud nõukogude sõjamälestisi koos ühishauaga. Tegemist on ühe ootamatu näitega nõukogude monumentaalkunsti loomingulisest vabadusest. Elmar Rebase "Leinav neitsi" on ametlikult sõjamälestusmärk, kuid selle noore naise kujutis mõjub peaaegu romantilise ja isegi kergelt erootilisena. Ajal, mil avalik skulptuur oli tugevalt ideoloogiliselt raamitud, võimaldas leina ja allegooria teema kunstnikel kujutada inimkeha märksa vabamalt, kui tavaliselt lubatud oli.
7. Luua mõisapark on üks Eesti liigirikkamaid parke. Seda ei rajatud lihtsalt ilu pärast, vaid teadliku maastikukujunduse tulemusena, mille jälgi võib seal näha tänaseni.
8. Laiuse oli viie kuu jooksul sisuliselt Rootsi impeeriumi pealinn. Pärast hiilgavat võitu Narva lahingus valis noor Rootsi kuningas Karl XII Laiuse ordulinnuse oma talvekorteriks. Kuningas elas linnuses, tema kindralid paiknesid ümbruskonna mõisates ning siit juhiti mõnda aega kogu Rootsi sõjategevust idasuunal. Kuigi tänapäeval näeme vaid toonase uhke lossi varemeid, oli linnus tollal veel piisavalt heas seisus, et kuningas ja tema lähikondsed seal elada saaksid. Kuningale kohandati isegi eraldi eluruumid. Rahvajuttude järgi käinud Karl XII kohalikel jahiretkedel, osalenud jõulupidustustel ja võitnud ümbruskonna talurahva poolehoiu, seda isegi niivõrd, et talupojad lähemalt ja kaugemalt rändasid kuninga vastuvõtule, et omavahelisi kraaklemisi lahendada.
9. Laiusel elas kunagi omaette romarahvas.
1841. aastal koondati Vene võimude käsul Eesti romad Laiuse kihelkonda ning aja jooksul kujunes neist ainulaadne kogukond. Erinevalt paljudest teistest Eesti romadest pärinesid Laiuse romade esivanemad suure tõenäosusega Rootsi ja Soome kaudu saabunud rändajatest. Nad rääkisid romani ja eesti keele segakeelt, elasid paikset elu ning sulandusid kohalike eestlastega sedavõrd, et Eesti Vabariigi alguseks oli neid sageli raske ümbruskonna talurahvast eristada. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 hakati järk-järgult Eestis elanud romasid arreteerima. Täiskasvanud romad hukati enamasti 1942–1943 ning 1943. aastal tapeti ka enamik romalapsi. Ajaloolaste hinnangul hävitati umbes 90–95% enne sõda Eestis elanud romadest. Seda osa holokaustist tuntakse romade puhul nimetusega Porajmos.
10. Jõgeva kirik ehitati ümber veetornist. See on Eesti üks omapärasemaid kirikuhooneid ning tõstatab põneva küsimuse: miks ehitatakse 21. sajandil uusi kirikuid ajal, mil kogudused vähenevad? Jõgeva kujunes suuresti tänu raudteele, mistõttu on ta klassikaline raudteelinn.
