Doktoritöö: Terviseinfo otsimine ei paranda automaatselt tervisekäitumist
Eestis otsivad inimesed terviseinfot üha enam internetist, kuid veebist leitud info ei vii paremate terviseotsusteni. Marianne Paimre ütleb, et mureks ei ole puuduv info, vaid inimeste digipädevus ja oskus infot mõtestada.
ÍøÆسԹÏi digitehnoloogiate instituudis doktorikraadi kaitsnud Marianne Paimre uuris, kuidas 50-aastased ja vanemad inimesed Eestis terviseinfot otsivad. Teda huvitas ka, milliseid allikaid nad usaldavad ja millised tegurid mõjutavad saadud info kasutamist. Küsitluse ja intervjuude tulemused näitavad, et terviseinfo otsimine on tihedalt seotud inimeste hariduse, digioskuste ja internetikasutuse harjumustega. Need, kellel on rohkem ressursse ja kogemust, suudavad infot paremini leida, aga ka hinnata ja oma terviseotsustes rakendada.
„Sageli eeldatakse, et internet annab kõigile võrdsed võimalused terviseinfo saamiseks, kuid tegelikkuses see nii ei ole,“ ütleb Marianne Paimre. „Ligipääs infole ei tähenda selle mõistmist. Kõige suurem väljakutse ei ole info kättesaadavus, vaid oskus seda hinnata ja kasutada.“
Uuringust selgus, et jätkuvalt on kõige olulisem ja usaldusväärsem terviseinfoallikas arst. Internetti kasutatakse pigem täiendavalt, näiteks enne arsti poole pöördumist. Samas tunnistas suur osa vastajatest, et neil on raskusi veebist leitud info usaldusväärsuse hindamisega. See loob olukorra, kus inimesed küll otsivad infot, kuid ei pruugi alati aru saada, millal on tegemist teaduspõhise soovituse ja millal reklaami või eksitava sisuga. Seega digitehnoloogia ja info hea kättesaadavus ei vähenda tingimata tervisealast ebavõrdsust, vaid võib seda ka süvendada, kui inimesed ei oska infot kriitiliselt hinnata.
Üks olulisemaid uuringu järeldusi on, et internetist terviseinfo otsimine ei paranda automaatselt inimeste tervisekäitumist. Igapäevaseid toitumis- või liikumisharjumusi veebist loetu sageli ei muuda. Mõju ilmneb vaid teatud olukordades. Näiteks mõjutas internetist leitud terviseinfo COVID-19 vaktsineerimisega seotud otsuseid. Sel ajal tuli inimestel otsused teha kiiresti ja ebakindlas olukorras.
„Eesti on digiriik, kuid digivõimekus ei ole ühtlane,“ rõhutab Paimre. „Kui soovime, et inimesed teeksid teadlikumaid terviseotsuseid, ei piisa ainult uute digilahenduste loomisest. Vaja on toetada inimeste digioskusi ja info mõtestamise võimet.“
Tulemused osutavad, et terviseinfo kättesaadavus ei ole Eestis peamine probleem – olulisem mure on, kuidas inimesed infot tõlgendavad ja milliseid otsuseid selle põhjal teevad. Seda teades saab kujundada paremini tervisealast kommunikatsiooni, ennetustööd ja digiteenuseid, mis arvestavad erinevate inimrühmade vajadustega.
Doktoritöö kaitsmine
Marianne Paimre kaitses doktorikraadi ÍøÆسԹÏi digitehnoloogiate instituudis 10. juunil 2026. Tema doktoritöö pealkiri on „Eesti vanemaealiste terviseinfokäitumise mustrid internetikeskkonnas ning nendega seotud tegurid“ („Patterns of Online Health Information-Seeking Behaviour and Related Factors Among Estonian Older Adults“).
Doktoritöö juhendaja on Sirje Virkus, ÍøÆسԹÏi infoteaduse teenekas professor.
Oponendid on , Islandi Ãœlikooli emeriitprofessor ja , Queensi Ãœlikooli dotsent.
Doktoritööd saab lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .
