ÍøÆسԹÏ

Õpingute alusdokument on õppekava, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sh oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ja valiku±¹Ãµ¾±malused ning -tingimused, spetsialiseerumis±¹Ãµ¾±malused ja õppe lõpetamise tingimused.

Õppekava koosneb õppeainetest, mis on koondatud mooduliteks. Moodulite ülesehitus ±¹Ãµ¾±maldab kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilasel spetsialiseeruda peaerialale ja ±¹Ãµ¾±b ±¹Ãµ¾±maldada valida kõrvaleriala. Ãœldainete moodul annab laiema ülevaate valdkonnast. Erialamoodulid on keskendunud erialateadmiste andmisele. Moodulid sisaldavad kohustuslikke ja/±¹Ãµ¾± valikaineid. Kohustuslikud ained on õppekavaga määratud ja need peab kindlasti läbima. Valikainete puhul tuleb etteantud loetelust valida endale huvipakkuvamad.

Õppekava jaotub struktuuri poolest järgmiselt:

• Kohustuslikud ained.
• Ãœleülikoolilised ained on õpingute läbimiseks vajalikke laiemaid teadmisi ja oskusi, kasutavatat üldterminoloogiat ±¹Ãµ¾± teiste valdkondade baasteadmisi esitavad õppeained, pakkudes üliõpilasele ±¹Ãµ¾±malust omandada laiapõhjaline maailmapilt. Ãœleülikooliliste ainete hulka kuulub ka ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus ja üldpädevusi arendav formaat HÃœPE.
• Erialaained on õppekava eesmärgist tulenevaid peaeriala pädevusi vahendavad õppeained, mis õppekavades on esitatud sisumoodulitena. Peaerialale spetsialiseerudes omandab üliõpilane õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on eelduseks õppekavas kirjeldatud erialal ±¹Ãµ¾± erialadel tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel.
• Vabaained on Ã¼liõpilase valitavad õppeained, mis ±¹Ãµ¾±maldavad avardada üldist silmaringi ja/ ±¹Ãµ¾± täiendada erialaseid- ±¹Ãµ¾± üldpädevusi (vt ka külalisüliõpilasena õppimine). 
• °­Ãµ°ù±¹²¹±ô±ð°ù¾±²¹±ô²¹&²Ô²ú²õ±è; omandamiseks valib üliõpilane kõrvaleriala peaerialaga samalt ±¹Ãµ¾± mõnelt teiselt õppesuunalt ning omandab täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht on 48 EAP olenemata sellest, kas kõrvaleriala omandatakse ühe ±¹Ãµ¾± mitme õppeastme läbimise jooksul ning see kuulub vabaainete moodulisse.
• ³¢Ãµ±è³Ü³Ùöö ±¹Ãµ¾± ±ôõ±è³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ on rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes 5,6 ±¹Ãµ¾± 12 EAP, magistriõppes 15, 18 ±¹Ãµ¾± 24 EAP, õpetajakoolitusega magistriõppes 15 ±¹Ãµ¾± 18 EAP ning doktoriõppes 180–210 EAP-d,

Õppekavad on leitavad (Õ±õ³§).

Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP ±¹Ãµ¾± ainepunkt). Ãœhele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle 26 töötunni hulka kuulub nii kontaktõpe (nt loengud, seminarid, praktikumid) kui ka iseseisev töö (nt esseed, rühmatööd, referaadid).

Iga õppeaine annab teatud arvu ainepunkte. Kui näiteks ühe aine maht on 4 ainepunkti, siis tähendab see seda, et aine läbimiseks kulub keskmiselt 4x26 tundi tööd. Ainepunktid ja aine tulemus (hinne ±¹Ãµ¾± arvestus) kantakse üliõpilase õppekaardile pärast seda, kui ta on sooritanud aine lõpus eksami ±¹Ãµ¾± arvestuse.