ÍøÆسԹÏ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: ³§±ð²õ²õ¾±´Ç´Ç²Ôõ±è±ð (õppetöö toimub iganädalaselt 2-3 päevaste sessioonidena)

Peaeriala

Peaerialaks on psühholoogia.

Õppekava eesmärgid:

• süvendatud teadmised psühholoogia olulisematest kaasaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest;
• anda uurimistöö läbiviimise ja tulemuste rakendamise oskused psühholoogias;
• võimaldada süvendatud teadmiste omandamist kolmel spetsialiseerumissuunal: nõustamispsühholoogia, koolipsühholoogia ja organisatsioonipsühholoogia;
• toetada psühholoogi, nõustaja, psühholoogilist abi andvatel või akadeemilistel ametikohtadel töötamiseks vajalike kutseoskuste kujundamist;
• toetada suutlikust analüüsida ühiskonna probleeme ja osaleda nende lahendamisel;
• kujundada suutlikkust hinnata enesetäiendamise vajadust ning jätkamist professionaalse arengu suunas (sh. psühholoogia doktoriõppes).

Õppekava õpiväljundid:

• tunneb psühholoogia olulisemaid teooriaid, mudeleid ja meetodeid, süvendatult nõustamispsühholoogia, kooli- või organisatsioonipsühholoogia kaasaegseid lähenemisi;
• oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida psühholoogilisi teooriaid, uurimuste tulemusi ja nende metodoloogilist korrektsust;
• suudab omandatud teadmisi rakendada erialases töös, oskab planeerida ja kriitiliselt analüüsida oma tegevusi;
• suudab töötada psühholoogi, nõustaja ja muul psühholoogilist abi andval või akadeemilisel ametikohal;
• suudab osaleda erialases diskussioonis ja käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi ka laiemas ühiskonna kontekstis;
• suudab hinnata enesetäiendamise vajadust ning jätkamist professionaalse arengu suunas (psühholoogia doktoriõppes).

Olulised erialaained

• Arenguteooriad
• Pereteooriad ja perede nõustamine
• Psühhoteraapiad ja eetika psüühika- ja käitumishäirete ravis
• Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia teooriad
• Kaasaegsed uurimused psühholoogias ja uurimistulemuste esitamine
• Mitmemõõtmeline statistika

Nõustamispsühholoogia spetsialiseerumine: nt eetika ja seadusandlus psühholoogi töös, psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia, kliiniline psühhodiagnostika, hindamine nõustamispsühholoogias.

Koolipsühholoogia spetsialiseerumine: nt praktiline lapsepsühholoogia, hariduspsühholoogia, psühhodiagnostika, nõustamine ja eetika koolipsühholoogi töös.

Organisatsioonipsühholoogia spetsialiseerumine: nt töötajate hindamine, tööjõuvajadus ja selle prognoosimine, organisatsioonide juhtimine ja diagnostika, karjääriplaneerimine ja -nõustamine.

Üldised kandideerimise eeldused psühholoogia MA õppekavale:

• Bakalaureusekraad psühholoogias (psühholoogia eriala haridus vähemalt 180 EAP mahus); 
  

• Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt . Kui kandidaadi inglise keele B2-oskus ei kajastu SAISi avaldusel, tuleb keeletõend lisada "Failide" alla. Kandidaadid, kel puudub nõuetele vastav keeletõend, saavad osaleda ÍøÆسԹÏi inglise keele B2 testil. Täpsem info saadetakse kandidaadile pärast avalduse esitamist SAISi kaudu.

Kandideerimisel tuleb esitada SAISis lisaks avaldusele:

• elulookirjeldus (CV)
  

• esialgne magistritöö projekt (ca 4lk)
• bakalaureuseõpingute diplom ja akadeemiline õiend
• motivatsioonikiri

Vastuvõtueksam koosneb:

• kirjalik osa (30%)  
• suuline osa (70%) 

Vastuvõtulävend (min 70 punkti) kujuneb 100% vastuvõtueksamist.

Kirjalikus ülesandega hinnatakse funktsionaalset lugemise oskust ja kriitilist akadeemilist mõtlemist, loetud teksti keskse sisu mõistmist. Suulises osas hinnatakse motivatsiooni selgust ja seotust õppekavaga, kutsesobivust ja kutse-eetika alast pädevust, enese ja teiste  käitumise reflekteerimist. Samuti hinnatakse valmisolekut akadeemilisteks õpinguteks ning planeeritava  magistritöö magistritöö eesmärgi ja hüpoteesi/uurimisküsimuste põhjendamise oskust.

Kirjalikku tööd hindavad sõltumatult mitu komisjoni liiget, arvesse läheb keskmine hinnang.  Vestlusel hindab iga komisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumite alusel. Lõpphinnagu on komisjoniliikmete konsensuslik hinnang.

NB! Palume kaasa võtta viimane kaitstud bakalaureuse- või seminaritöö.
 

Aleksander Pulver

Isiksusepsühholoogia teenekas professor

Uurimise ja õpetamise valdkond on isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Aaro Toomela

kultuuri- ja neuropsühholoogia professor

Uurimise ja õpetamise valdkond on kognitiivne psühholoogia ja kultuuripsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Antek Kasemaa

Organisatsiooni- ja juhtimisteooria külalislektor

Uurimise ja õpetamise valdkond on  juhtimispsühholoogia ja militaarpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Arno Baltin

Läbirääkimiste psühholoogia teenekas lektor

Uurimise ja õpetamise valdkond on läbirääkimiste psühholoogia ja grupiprotsessid.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Kadi Liik

Organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor

Uurimise ja õpetamise valdkond on  organisatsioonipsühholoogia ja uurimismeetodid.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Katrin Kullasepp

Üldpsühholoogia dotsent

Uurimise ja õpetamise valdkond on suhtlemispsühholoogia ja identiteedi kujunemine.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Kristiina Uriko

Tervise- ja perepsühholoogia dotsent

Uurimise ja õpetamise valdkond on tervisepsühholoogia ja nõustamispsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist . 

Kristjan Kask

Õiguspsühholoogia dotsent

Uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Eve Kikas

koolipsühholoogia teenekas professor

Uurimise ja õpetamise valdkond on  koolipsühholoogia ja õpioskused.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Mati Heidmets

Emeriitprofessor

Uurimise ja õpetamise valdkond on sotsiaalpsühholoogia ja keskkonnapsühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Piret Jamnes

Karjäärinõustamise külalislektor

Uurimise ja õpetamise valdkond on juhtimispsühholoogia ja karjäärinõustamine.

Jaanus Harro

neurofarmakoloogia külalisprofessor

Uurimise ja õpetamise valdkond on psühhofarmakoloogia ja käitumuslik neuroteadus.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Snežana Stoljarova

SPORDIPSÃœHHOLOOG, DOKTORANT- NOOREMTEADUR

Uurimise ja õpetamise valdkond on spordipsühholoogia ja kultuuriti võrdlev psühholoogia.

Vaata Eesti Teadusinfosüsteemist .

Lisaks on külalislektoritena paljud hinnatud oma ala tippspetsialistid ja praktikud väljaspoolt ÍøÆسԹÏi.

Silmapaistvad vilistlased

Margus Laurik

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

"ÍøÆسԹÏi psühholoogia akrediteeritud õppekava võimaldas omandada vajalikud teadmised inimese psüühika ja käitumise analüüsimiseks. Magistrikraad psühholoogias andis võimaluse edasi õppida ning omandada kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi kutsed. Minu igapäevaseks tööks on psüühika ja käitumishäirete hindamine ja teraapia, mida teen enda ettevõtte alt. ±Ê²õü³ó³ó´Ç±ô´Ç´Ç²µ¾±²¹ haridus on kasulikuks osutunud ka teistes ettevõtmises, kus inimestega koostöö on oluline. Nende hulgas ürituste korraldamised ja koolitused."

Markko Junolainen

Coach asutuses Telesis Coaching, psühholoogia BA (2005) ja MA (2016) 

"±Ê²õü³ó³ó´Ç±ô´Ç´Ç²µ¾±²¹ bakalaureuse ja magistriõpingud on mulle andnud laiapõhjalised teadmised, kultuuritundlikkuse ja oskuse kriitiliselt mõelda, tulemaks edukalt toime erinevates töökeskkondades Egiptusest Indoneesiani ja Singapurist Maldiivideni."

Millistel erialadel võib tööd leida?

±Ê²õü³ó³ó´Ç±ô´Ç´Ç²µ¾±²¹ õppekava vilistlased töötavad väga erinevatel ametikohtadel, alates akadeemilistest ja lõpetades avaliku teenistuse ametikohtadega. 

Akadeemilised töötajad:  erinevates Ã¼likoolides nii Eestis kui välismaal (näiteks ÍøÆسԹÏis, Tartu Ãœlikoolis,  EBS-s; Rootsis University of Skövde, School of Bioscience, Austraalias  Queensland University of Technology, School of Psychology and Counselling , Soomes Natural Resources Institute Finland jpm

Kliinilised psühholoogid ja psühhoterapeudid: PERH psühhiaatriakliinikus, Tallinna Lastehaiglas, Tallinna Perekeskuses, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus, Marienthali Psühhiaatria ja ±Ê²õü³ó³ó´Ç±ô´Ç´Ç²µ¾±²¹ Keskus, Tallinna Laste Tugikeskuses, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Viljandi haiglas , Astangu Kutserahabilitatsiooni Keskuses jpm

Valdkonnajuhid (sh personalijuhid, arendusjuhid, konsultandid): Swedbank, Citadele Banka Eesti filiaal,  Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Töötukassa, Skype, Eesti Energia, Saku õlletehas, Omniva, Telia, konsultatsioonifirmad  Fontes PMP, Tripod., CV-Online, Arista HRS jpm

Koolipsühholoogid, koolijuhid:  SA Innove, Rajaleidja keskused, linnavalitsused (Haapsalu, Porvoo), Tallinna Reaalkool, Audentese Erakool, Jüri Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool,  Põltsamaa Ãœhisgümnaasium,  Laagri Kool,  Arte Gümnaasium, Noarootsi Kool,  Viimsi Kool, Avatud Kool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Nõmme Põhikool jpm

Meediatöötajad (meedianõunikud, ajakirjanikud, toimetajad, reporterid, loovtöötajad):  Riigikantselei,  ERR , Kanal2, Pärnu Linnavalitsus, Division, Velvet jpm

Lisaks töötavad vilistlased paljudes teistes psühholoogia erialateadmisi nõudvates valdkondades: spordipsühholoogia, militaarpsühholoogia, korrektsioonipsühholoogia, karjäärinõustamine, perenõustamine, rasedusnõustamine jpm 

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

Eriala lõpetanud võivad töötada ametikohtadel, kus on vajalikud teadmised psühholoogiast ja psühholoogi kutseoskused. Magistriõppe lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes, teha ülikoolis oma teadus- või uurimistööd ning töötada samas õppejõuna. Magistrikraad on eelduseks psühholoogi kutse taotlemisele. Taotleda on võimalik koolipsühholoogi (), kliinilise psühholoogi (), psühholoog-nõustaja () ning spordipsühholoogi () kutset. Samuti on võimalik taotleda EuroPsy () kutset. Info kutsete taotlemise kohta on leitav ka Eesti psühholoogide liidu kodulehelt ().

Vaata psühholoogia eriala magistriastme kaitstud lõputöösid 

Õppekava juht: Kadi liik

Õppenõustaja ja -spetsialist: Sille Silluta