ÍøÆسԹÏ

Õppekava sisu

Tööelu on kiiresti muutunud – paindlikud töövormid, kaugtöö, projektipõhisus ja paralleelkarjäärid on saanud uueks normaalsuseks. See seab organisatsioonidele ja juhtidele uued ootused: kuidas hoida töötajaid motiveerituna, pühendununa ja heas vaimses ning tööalases vormis, samal ajal saavutades organisatsiooni eesmärgid. „Tööelu kvaliteedi võtmetegurid organisatsioonis“ keskendub sellele, millest tänane töötajakogemus tegelikult koosneb, kuidas seda teadlikult kujundada ning millist rolli mängivad juhioskused ja läbirääkimised tasakaalu leidmisel töötajate vajaduste ja organisatsiooni ootuste vahel. Fookuses on praktilised ja kaasaegsed vaatenurgad, mis aitavad luua töökeskkonna, kus töötajate heaolu ja organisatsiooni tulemuslikkus toetavad teineteist.

Keda ootame õppima?

esma- ja keskastmejuhid, kelle vastutusalas on inimeste juhtimine või personalispetsialistid ja -juhid, kes korraldavad organisatsioonides tööelu kvaliteedi ja karjääri juhtimist, töö- ja organisatsioonipsühholoogid

Mida saad õppides teada - miks tulla meile õppima?

Personalijuhtimine: Neli peamist personalijuhtimise valdkonda: mehitamine (resourcing), väärtuspakkumine (employee value proposition), inimeste arendamine, muudatuste juhtimine. Konteksti loomine ehk kuidas mõjutavad personalijuhtimise valikuid organisatsiooni siht (purpose), ärimudel, elutsükli faas ja kultuur. Trendid, viimase viie aasta arengud. Mehitamise strateegiad; inimese areng personalijuhtimise kontekstis.
³¢Ã¤²ú¾±°ùää°ì¾±³¾¾±²õ±ð»å: Läbirääkimiste sotsiaalpsühholoogilise käsitluse põhikursus. Ãœlevaade olulisematest teoreetilistest mudelitest ja kahest peamisest (liitvate ja jaotavate) läbirääkimiste meetodist. Praktiliste läbirääkimisülesannete (simulatsioonid) lahendamine: läbirääkimiste ettevalmistamine, pidamine ja mõtestamine. Omandatud mõistete rakendamine ühe tegeliku läbirääkimisjuhtumi põhjalikul analüüsil. Eneseanalüüs küsimustiku abil.
Tööalane heaolu: Käsitletakse töövõimet kui kompleksset ja kohanevat süsteemi, mida mõjutavad evolutsioon, bioloogilised mehhanismid ning kaasaegne sotsiaalne, tehnoloogiline ja looduskeskkond. Fookuses on kehaline ja vaimne töövõime, nende mõõtmine ja muutused, samuti stressi, kohanemise ja ülekoormuse (funktsionaalne ja mittefunktsionaalne) roll. Vaadeldakse uute töövormide, tehnoloogilise ja virtuaalse keskkonna ning töökorralduse ja poliitikate arengutrendide mõju töövõimele ja kohanemisele.