ÍøÆسԹÏ

Kursus toimub 6 päeval: E-T 04. - 05.05, L-P 9. - 10.05 ning E-T 18. - 19.05.2026. Kellaajad täpsustamisel!

Kursuse sihtgrupp:

Fotograafia, filmikunsti ja audiovisuaalse meedia valdkonnas tegutsevad inimesed, kes oma töös vajavad täiendavaid kinematograafilisi teadmisi. Eelnev kogemus kinematograafiast pole vajalik, kuid filmitegemise põhimõttete ja peamise terminoloogia tundmine tuleb kasuks.

Kursuse eesmärk ja sisu:

Kursuse eesmärk on arendada oskusi filmikunstis ja saada julgust, et reflekteerida enda professionaalset tegevust, et suurendada enda töö kvaliteeti. Osalejad uurivad visuaalselt kaasahaaravate stseenide loomise põhialuseid, mõistes valguse, varju ja kompositsiooni omavahelist mõju, et tõhusalt luua erinevaid meeleolusid ja viia jutustust edasi.

Kursusel käsitletavad teemad:

• Sissejuhatus valgusesse filmikunstis: valguse roll, valgusallikate tüübid ja nende omadused filmikunstis.
• Valgustuse põhimõtted: põhitehnoloogia, täite- ja tagavalgustus; meeleolu ja atmosfääri loomine valgustuse kaudu; värvustemperatuur ja selle mõju loojutustusele, valguse tasakaal, stseeni fotomeetrilised parameetrid.
• Valgustehnika ja tarvikud, valgustehnika paigutus, tarvikute kasutamine, kaamerate tüübid ja nende funktsioonid, sissejuhatus objektiividesse ja fookuskaugustesse, tehnika hooldus, tehnika võrku ühendamine, tööohutus võtteplatsil.
• Valgusskeemid: erinevad dramaatilised valgused, tavaline valgustus, must-valge filmi valgustamine, valguse ja värvi sättimine, valguse määramine stseenide vahel.
• Valguse- ja värviefektid, ruumilisus ja pildi sügavus, kompositsioon ja rakursid ning kaadrisisene muutumine.
• Kompositsioon ja kaader: kolmandiku reegel ja muud kompositsioonitehnikad; kaadrite loomine visuaalse mõju ja jutustamise jaoks; teravussügavus ja selle loovad rakendused.
• Kaamera liikumine ja tehnikad: kaamera liikumiste mõistmine (panoraam, kaldus, dolly, zuum jne); käsi vs statiivivõte; dünaamilised kaameratehnikad narratiivse pinge suurendamiseks.
• Praktilised rakendused: praktilised harjutused valgustusseadmete seadistamiseks; võtteplatsil filmimine ja kohanemine erinevate keskkondadega; ikooniliste stseenide ja kasutatud kinematograafia tehnikate juhtumianalüüsid.

ձ辱±¹Ã¤±ôÂá³Ü²Ô»å¾±»å

Kursuse edukalt lõpetanud osaleja:

• oskab kasutada valgus- ja kaameratehnikat (valgustehnika, valgusskeem, kaamera, objektiivid, filtrid, tarvikud);
• omab põhjalikku arusaamist valguse rollist filmikunstis ja kuidas see mõjutab visuaalset jutuvestmist;
• on arendanud oskusi valgustustehnikates, et tõhusalt edastada meeleolu ja atmosfääri filmistseenides;
• on omandanud praktilisi oskusi kaamera käsitsemises, kompositsioonis ja kaadrite loomisel visuaalselt kaasahaaravate kaadrite loomiseks;
• on õppinud kasutama saadud teoreetilisi teadmisi reaalsetes olukordades läbi praktiliste harjutuste ja juhtumianalüüside;
• oskab luua filmikaadri kompositsiooni valguse ja kaamera tehniliste vahenditega;
• teab oma edasiõppimisvajadustest ja -võimalustest filmimaailmas.

Juhendajast

Kristjan-Jaak Nuudi, Eesti tele- ja filmioperaator, õppis 1995–2004 Tallinna Pedagoogikaülikoolis audiovisuaalteose operaatori erialal (bakalaureuseõpe). 2006–08 jätkas õpinguid Inglismaal National Film and Television Schoolis, kus omandas magistrikraadi operaator-lavastaja erialal. 1990. aastate lõpust teinud operaatorina üle 50 tudengi-, dokumentaal- ja mängufilmi ning telesarja, sh  mängufilmid „Elavad pildid“ (2013), „Kertu“ (2013), „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus“ (2013), „Klass“ (2007) jm; telesarjad „Väikelinna detektiivid“, „Kättemaksukontor“, „Klass: elu pärast“, „Tuulepealne maa“, „Pehmed ja karvased“, „Härrad abikaasad“; dokumentaalfilmid: „Naine pildil“ (2017), „The Lost Paradise“ (2015), „Cubaton“ (2011), „Aja meistrid“ (2008) jm; animafilm „Pärlimees“ (2006). Olnud telesaadete „OP!“ (1999–2000), „Terevisioon“ (2000–04) ja „Klassikatähed“ (2013–16) operaator. Tunnustus: EFTA konkursil nominatsioon parima operaatori kategoorias (2017). Kristjan-Jaak Nuudi on Euroopa Filmiakadeemia liige. ()