Kehakultuur
Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste õmete arendamiseks.
Õpi inimeste liikumist suunama
Kehakultuuri saab سԹis õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes. Võtame vastu 30 tudengit päevaõppesse ja 20 tudengit sessioonõppesse.
Kehakultuuri õppekava annab terviliku arusaama inimese anatoomiast ja üDZǴDz, samuti õpitakse spordipedagoogikat ja spordialade didaktikaid. Kõigepealt õpitakse ise kindlat spordiala tehniliselt õigesti sooritama ja seejärel omandatakse oskused selle edasiõpetamiseks oma kasvandikele. Selleks anname vajalikud pedagoogilised juhendamisalased baasteadmised. Kehakultuuri eriala lõpetajate peamine väljund tööturul on alustada treenerina ja jätkata õpetajana.
Õppetöö raames käiakse ühiselt suvelaagrites ja talvel suusalaagrites. Vaata, kuidas esimese kursuse tudengid teevad Kuremaa suvelaagris akrobaatika- ja õmlemisharjutuste kava - !
Keda ootame õppima?
- Tunned kutsumust õ soovi suunata ja arendada laste, noorte õ täiskasvanute kehalist arengut ning sellega seotud teenuseid.
- Sind paelub spordi ja liikumise valdkonna teooria ning praktika süvendatud õppimine.
- Tunned huvi inimese ja tema ehituse ning talitluse iseärasuste vastu.
/spordilabor%20(1).jpg)
Miks tulla meile õppima?
- Saad töötada olulisel ja aina kasvava arenguruumiga valdkonnas. Spordi ja liikumise eriala annavad oskused,
mida saab rakendada tervise- ning heaoluteenustega seotud valdkondades. Õpid tundma inimese talitlust, psühholoogiat, sotsiaalseid protsesse ja kaasaegse tehnoloogia rakendusi. - Õppimist ja arengut toetav õppekeskkond. Meie õppekeskkond on sõbralik, mitmekülgsete õmalustega ja avatud rahvusvahelisele koostööle.
- Õppurite kasutada on kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud füsioloogia ja kinesioloogia laborid.
- Õpid lahendama probleeme koostöös teiste erialade tudengitega. Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe,
kus eri suundade tudengid töötavad ühiste eesmärkide nimel ja otsivad lahendusi päris probleemidele. - سԹ pakub häid õmalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on õmalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond ja üliõpilaselu
Kehakultuuri õppekava õpikeskkond on meeldiv, põnev ja pakub väljakutseid. Tudengeid juhendavad sõbralikud ja toetavad eriala õppejõud. Õppetöö toimub ülikooli erinevates hoonetes ja spordibaasides. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.
Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on õmalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii kui ka .
Kehakultuuri tudengid teevad omal initsiatiivil koostööd rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega, et organiseerida, korraldada ja viia läbi erinevaid eelkõige vaba aja veetmisega seotud üritusi.
Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka . Samuti on igal instituudil ka oma üliõpilasnõukogu. سԹi üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest õmalustest ning kasutavad neid aktiivselt.
eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.
Väljaspool õppetööd osalevad tudengid sageli سԹi esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusõstkonnad), tantsu ja lauluga. Loe rohkem siit!
Spordihuvilisi ootab ճÜ&Բ;ǰ徱ܲ ja erinevaid üٰԾԲܻ.
.JPG)
ղٳܱõٳܳپԲܲ
ղٳܱõٳܳپԲܳܲ
- ղٳܱõٳܱ 100%
- Vastuvõtulävend on 65 punkti
Kandidaadil peab olema keskharidus õ sellele vastav kvalifikatsioon.
ղٳܱõٳܱ
ä𱹲õ ja sessioonõpe
Eksam koosneb kahest kohustuslikust osast:
1. Kehalised katsed (kergejõustik, õmlemine, pallimängud, ujumine);
2. Teooriatestid (erialatest, bioloogiatest)
Kehalised katsed - 40% (4x10) - positiivne miinimumtulemus edasipääsemiseks on 21 punkti, maksimumtulemus 40 punkti; teooriatestid - 60% (2x30) - positiivne miinimumtulemus edasipääsemiseks on 31 punkti, maksimumtulemus 60 punkti.
Kehalistel katsel hinnatakse tulemust aegade õ veapunktide õ mõlema järgi. Täpsemad näitajad on välja toodud allpool. Bioloogiatesti ja erialatesti hinnatakse õigete vastuste osakaalu järgi.
Igal kehalise katse alal on õmalik saada maksimaalselt 10 punkti. Kokku 4x10, mis moodustab kogu eksamist 40%. Bioloogiatesti ja erialatesti hinnatakse õigete vastuste osakaalu järgi. Kumbki test annab maksimaalselt 30 punkti ehk kokku 2 x 30%.
Akrobaatika harjutust, korvpalli õ võrkpalli ülesannet saab harjutada videote järgi, vaata allpool. Bioloogiatest baseerub üldhariduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia ainekaval. Erialatest baseerub eriala teadlikkusel ja kehalise kasvatuse ainekaval.
Tutvu kehaliste katsetega ja nende juhistega:
- Võimlemise sisseastumiseksamil tuleb sooritada akrobaatika kava: Vaata akrobaatika videot . Harjutuse hindamine: AKROBAATIKA (pdf).
- Kergejõustikus sisseastumiseksamitel tuleb sooritada üks ala kahest:
100 õ 1500 meetri jooks. Jooksu tulemusi hinnatakse järgmiselt: KERGEJÕUSTIK (pdf). - Sportmängudes tuleb sisseastumiseksamitel
sooritada üks ala kahest, kas:
KORVPALL - hindamine (pdf) () õ
VÕRKPALL - hindamine (pdf) ). - Ujumises tuleb sisseastujal läbida 50m vabalt valitud ujumisviisis.
Tulemusi hinnatakse alljärgneva skaala alusel: UJUMINE (pdf).
NB! Nelja spordiala koondhinde saamiseks peab osalema kõikidel aladel ja teenima igalt alalt välja vähemalt 1 punkti.
Bioloogia- ja erialatest viiakse läbi elektroonilise testina Moodle-keskkonnas ja see koosneb kahest alaosast.
- Bioloogia test, mille küsimused baseeruvad üldhariduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia ainekaval. Alateemadeks on: inimese keha üldehitus; meeleelundid; tugi-liikumiselundkond ehk luud, liigesed ja lihased; südame-veresoonkond ja immuunsüsteem; seedeelundkond ja tervislik toitumine; erituselundkond; hingamiselundkond; sisenõrenäärmed; närvisüsteem; suguelundkond.
- Erialatest, mille küsimused baseeruvad eriala teadlikkusel ja kehalise kasvatuse ainekaval. Alateemadeks on: erinevad spordialad ja nende alaliigid, tulemuste hindamiskriteeriumid ja määrused, peamised rahvusvahelised õstlused, spordiajalugu, kuulsamad Eesti sportlased ja spordiga seotud mõisted.
ղٳܱõٳܱi tulemus pannakse välja nelja spordiala ja bioloogia- ning erialatesti punktide summana - maksimaalselt 100 punkti, millest iga spordiala annab maksimaalselt 10 punkti, kokku 40, bioloogiatest 30 ja erialatest 30 punkti. (Spordialade puhul rakendub 30-aastastele ja vanematele vanusekoefitsent, s.t. koondhinne korrutatakse läbi vastavalt järgneva koefitsendiga: ≥30-a x 1,1; ≥35-a x 1,15; ≥40-a x 1,2; ≥45-a x 1,25; ≥50-a x 1,3).
Kehtiv treenerikutse õ õpetajana töötamine annab vastuvõtueksami tulemustele 5 lisapunkti (arvesse läheb kas üks õ teine, kokku maksimaalselt 5 punkti):
- töötamine õpetajana (esitada koolis töötamise kohta tõend, milles on kinnitatud kehtiv töökoht ja -staaž õpetajana vähemalt 1 õppeaasta) - vastav tõend lisada SAISi.
- - tuleb kinnitada SAIS-is “Oman /ei oma kehtivat treenerikutset Eesti spordiregistris”.
NB! Kehalised katsed ja teooriatestid toimuvad ainult selleks välja kuulutatud aegadel!
Kehakultuuri eriala vastuvõtukomisjoni otsuse alusel eritingimusi seoses vigastusega ja sellest paranemisega vastuvõtuprotsessis ei rakendata. Põhjenduseks on eelkõige kandidaatide võrdne kohtlemine ning see, et igalt spordialalt tuleb katsetega välja teenida vähemalt 1 punkt, et edasi pääseda. Kui eeldused ei ole täidetud, õvad hakata tekkima takistused kohe esimese semestri õpingutes.
Vastuvõtukatsete osana on vaja veenduda, et kandidaadid on õmelised erinevate aladega toime tulema, et ei tuleks takistusi õppekava läbimisel.
Kui terviseolukorra õ vigastuse tõttu ei saa sel aastal kandideerida, siis ootame teid kandideerima järgmisel aastal.
Õppekava ja -ained
Õ𱹴ǰi kirjeldus
- Kestus: päevaõpe 3 aastat, sessioonõpe 4,5 aastat
- Õ𱹴ǰ: päevaõpe õ sessioonõpe
Sessioonõppes toimub õppetöö viis korda aastas nädalaste õppesessioonidena ja üks kord kuus neljapäevast laupäevani (täpsustamisel).
NB! Kehakultuuri sessioonõpe on osakoormusõpe ehk tasuline.
Mida osakoormusõppes õppimine finantsiliselt tähendab?
Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15-22 EAP-d iga õppetöös osavõetud semestri kohta. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöö/lõpueksami tasu alusel. Kui üliõpilane õpib osakoormusega õpperühmas, hüvitab ta õppekulud kogu õppeaja vältel, ka siis kui õppimisel on saavutatud täiskoormusega võrdväärne õppemaht.
2026/2027 õppeaasta ainepunktitasu loodus- ja terviseteaduste instituudis on 70 eurot.
Näiteks: õppides esimesel semestril (2026 september - 2027 jaanuar) maksimaalses mahus ainepunkte (22 EAP) ning eeldades, et ainepunkti tasu on 70 eurot, tuleks igakuiseks õppimise tasuks arvestada 308 eurot.
Ainepunktitasu tuleb maksta kõigi ainete eest. Lisanduvad juhendamis- ja lõputöötasu. Täpsemad hinnakirjad leitavad .
Olulised eriala- ja üldained
Kehakultuuri õppekava koosneb üld- ja erialaainetest, praktikast ning lõputööst. Kõiki neid distsipliine toetab kohustuslik erialane võõrkeel.
Üldainetest kõige mitmekesisema väljundiga on ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. See õppeaine kujutab endast erinevate erialade tudengite poolt ühe projekti teostamist, kus koostöös valmib midagi uut ja põnevat õ informatiivset ja kasulikku. Projekti lõpp-produktiks õb olla uus teadmine õ praktiliselt kasutatav toode õ teenus.
Erilaained sisaldavad nelja suuremat teemavaldkonda:
- terviseteaduste ained, kus õpitakse inimest tundma;
- spordialade didaktika ained, kus omandatakse erinevate spordialade metoodilised ja pedagoogilised alused;
- spordipedagoogilised- ja sotsiaalteaduste ained paigutavad eeltoodud tervise ja spordi ühiskondlikku positsiooni ning
- kehakultuurialast uurimustööd toetavad ained, mis annavad kätte sissejuhatuse teadusesse ja aitavad seda ka praktiliselt kogeda läbi lõputöö kirjutamise.
Peaeriala
Kehakultuuri eriala annab õppijale laiapõhjalise maailmakäsitluse. Siin õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on lõpetajal selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi oskab meie lõpetaja nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste õmete arendamiseks.
- Anatoomia - on kehakultuuri eriala alustala. Ilma inimese ehituse tundmata ei saa selgeks teha tema talitlust ning raske on arusaada tema liikumisõmalustest ruumis ja õmekuse ulatusest keha füüsilisel (ja ka vaimsel) arendamisel.
- üDZǴDz - õpetab inimese keha talitlust ehk seda kuidas erinevad organsüsteemid töötavad. Samuti annab ta ülevaate elundite omavahelisest koostööst ja normaalset talitlust mõjutavatest teguritest.
- Spordipedagoogika - on vajalik igale kehakultuurlasele oma teadmiste edasi andmiseks. Peamine väljund meie lõpetajana tööturul on alustada treenerina ja jätkata õpetajana ning selleks kõigeks on vajalikud pedagoogilised juhendamisalased baasteadmised.
- Spordialade didaktikad - on keskendunud igaüks eraldi konkreetse spordiala õpetamisele. Kõigepealt õpitakse ise kindlat spordiala tehniliselt õigesti sooritama ja seejärel omandatakse oskused selle edasiõpetamiseks oma kasvandikele.
Õõܻ
Kristjan Port
Tervisekäitumise ja spordibioloogia professor
Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.
Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.
Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:
- jne.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Saima Kuu
Terviseteaduste lektor
Alates 2015. aastast on Kehakultuuri eriala õppekava juht Saima Kuu. Lisaks õppekava eest vastutamisele, on Saima Anatoomia õppejõud kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse üliõpilastele, kuid õpetab kaks ühes ehk anatoomiat ja füsioloogiat koos nii Inimeseõpetuse kõrvaleriala kui ka loodusteaduste õppekavade ning Tervisejuhtide eriala tudengitele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Joe Noormets
Spordisotsioloogia teenekas lektor
Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.
Joe Noormets selgitab oma tundides kuidas suhestuvad sport, inimene ja ühiskond ning mis rolli mängib sealjuures sportlase keha. Ta on hea õpetaja ja filosofeerija. Õppejõuna oskab ta hästi põhjendada ja olulised nüansid välja tuua. Tema huviorbiidis on ka sportimise motiivid ja takistavad tegurid ning hinnang kehalisse õmekusse eelneva taustal.
Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. ձܲöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kaarel Zilmer
Rekreatsioonikorralduse teenekas lektor
Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui سԹis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. ձܲöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb , mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016. aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.
On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.
Didaktikuna ta ei panusta mitte ainult üliõpilaste koolitamisele, vaid läbi oma loodud veebikeskkonna arendab ta suusaalaseid teadmisi kogu eesti rahval. Üliõpiastele ütleb ta enne tööde esitamist: "Sa pead tegema nii, et Sul endal häbi ei oleks seda ette kanda."
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Kuidas sünnivad tippsportlased?
Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. .
Vahur Kiis
Kehakultuur BA 2014, treener
"Õppimisega on nagu treenimisega, nii palju kui sa sisse paned enda panust, nii palju sa tulemust välja võtad! Me kõik tahame olla targad, haritud, ilusad, tugevad, vastupidavad, kiired. Aga paljud meist on nõus ise piisavalt panustama, et saavutada endale püstitatud eesmärgid? Koolis õb käia ja koolis õb õppida, sinu teadmised ja oskused sõltuvad sinu ja kooli koostööst. Tallinna ÜǴDZ on antud mulle head tööriistad, kuid kuidas ma neid kasutan, on minu kui pedagoogi asi. Mõte on tähtis, aga teostus on veelgi tähtsam. Seega õpi ja vii ellu!"
Millistel erialadel õb tööd leida?
Kehakultuuri bakalaureuse lõpetaja esimene valik peaks olema õpingute jätkamine õpetajakoolituses. Kuid erialast tööd saavad lõpetajad nii treeneritena kui ka liikumisringide juhendajatena.
Edasiõppimisõmalused
Õpingute jätkamisel on kõige loomulikumaks valikuks kehakultuuri õpetaja magistriõpe, et omandada kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetaja kutse koos valitud spordiala treeneri teadmiste ja oskustega. Lisaks on õmalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel nii Eestis kui välismaal.
Uuringud ja materjalid
Ühe minuti loengud
Viimaste aastate märkimisväärsed uuringud
- "Tallinna Spordikooli noorsportlaste tugilihaskonna seisundi ja kehalise õmekuse testimine." Vastutav uurija: Boriss Bazanov.
- GoGreenRoutes projekti raames uuring „Õues toimuva kehalise tegevuse kasulikkus tervisele“. Sügis 2023. Vastutav uurija: Triin Rääsk.
- „Eesti koolinoorte kehalise õmekuse testimise ja liikumisaktiivsuse ning seda mõjutavate tegurite uuring, 2021“. Vastutav uurija: Saima Kuu
- "Kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite valideerimine ja rakendamine Eesti koondise tasemel jalgratturite treeningprotsessi juhtimiseks ja individualiseerimiseks." Vastutav uurija: Indrek Rannama
- "Eesti jalgrattakoondiste sportlaste funktsionaalse ja erialase õmekuse hindamine ja jälgimine Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumise ja tiitliõstlusteks ettevalmistuse perioodil". Vastutav uurija: Indrek Rannama
- "Noorvõrkpallurite kehaehituse ja kehaliste õmete hindamine eesmärgiga selgitada välja perspektiivikamad noorvõrkpallurid Eestis." Vastutav uurija: Raini Stamm
- "Jalgpallurite kehalise tööõme testimine". Vastutav uurija: Mikola Misjuk
Viimaste aastate silmapaistvad tudengitööd
- Karmen Mikiver. Juhendaja: Mikola Misjuk. Seosed kehalise aktiivsuse, selle tajutud takistuste ning tervisenäitajate vahel 1. tüüpi diabeediga täiskasvanutel. 2026
- Katrin Sumberg. Juhendaja: Joe Noormets. Tajutavad muutused kehakuvandis ja treeningute roll nendega toimetulekus üleminekueas naiste seas. 2026
- Andrei Jämsä. Juhendaja: Indrek Rannama. Hapniku saturatsiooni kineetika erinevates sõudmise ajal töötavates lihastes ja selle seos süsteemse hapniku tarbimise kineetikaga. 2025
- Adelle Ader. Juhendaja: Joe Noormets. Interpersonaalne kommunikatsioon ja konflikti põhjused sportlase ja treeneri vahelises suhtes - sportlase perspektiiv. 2025
- Maarja Plaser. Juhendaja: Mikola Misjuk. Maadlejakõrva mõju tasakaalule täiskasvanud meesmaadlejate näitel. 2025
- Siim Tõnisson. Juhendaja: Indrek Rannama. Lokaalse ja süsteemse sisemise koormuse erinevus sõltuvalt suusakepi pikkusest ja välise koormuse tingimustest. 2024
- Jass Saarkoppel. Juhendaja: Indrek Rannama. Jalalihaste mitmekomponentse isomeetrilise jõurakenduse muutus visuaalse tagasiside eemaldamise tingimustes. 2024
- Maarja Põldoja. Juhendaja: Siim Kelner. Dünaamilise jõutreeningu ja proprioretseptiivse neuromuskulaarse fasilitatsiooni venitustehnika mõju reie tagumise rühma lihaste venitusulatusele. 2023
- Laura Väljaots. Juhendaja: Saima Kuu. Eesti 12-aastaste koolinoorte vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid. 2023
-
Laura Ojamäe. Juhendaja: Triin Rääsk. Eesti ujumistreenerite subjektiivne hinnang oma häälele. 2023
-
Erika Filippov. Juhendaja: Joe Noormets. Eesti kergejõustiku treenerite hoiakud transsooliste naiste õstlusspordis osalemise suhtes. 2023
-
Karleen Kersa. Juhendaja: Triin Rääsk. Laste ja lapsevanemate hinnang lapse ujumisoskusele võrdluses lapse tegelike oskustega. 2022
-
Rando Neppo. Juhendaja: Joe Noormets. Tegevusuuring jalgpallitreeningutel esinevast tegevustest mitteosavõtust ühe treeninggrupi näitel. 2022
Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt
- Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti; Rannama, Indrek (2019). Relationship between musculoskeletal state and vertical jump ability of young basketball players. Journal of Human Sport and Exercise, 14 (Proc4, 33), 724−731.
- Stamm, R., Rogenbaum, L., & Stamm, M. (2020). Life quality of injured defence forces veterans who play sitting volleyball. Papers on Anthropology, 29(1), 73-85.
- Misjuk, M., & Rannama, I. (2022). The effect of muscular strength and strength asymmetry on jumping height in soccer players. Isokinetics and Exercise Science, 30(1), 53-60.
- Reinpõld, K., & Rannama, I. (2023). Oxygen Uptake and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Desaturation Kinetics in Well-Trained Endurance Cyclists.Journal of Functional Morphology and Kinesiology 8(2), 64.
- Rannama, I., Zusa, A., & Latash, M. L. (2023). Unintentional force drifts in the lower extremities. Experimental Brain Research, 241 (5), 1309-1318.
- Reinpõld, K., Rannama, I., & Port, K. (2024). Agreement between Ventilatory Thresholds and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Saturation Breakpoints in Trained Cyclists: Effects of Age and Performance. Sports, 12(2), 40.
Raamat treeneritele
- Raini Stamm. 100 mängu ja testid võrkpallitreeneritele ja liikumise õpetajatele. 2020.
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Kehakultuuri õpetaja
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kehakultuuri õpetaja magistriõpe annab laiapõhjalise ettevalmistuse igas vanuses liikuja toetamiseks – alates laste liikumisrõõmu kujundamisest kuni täiskasvanute sportliku soorituse optimeerimiseni. Meie lõpetajad on eksperdid, kes suudavad täpselt hinnata õppija füüsilist õmekust ning koostada treening- ja õppeprotsesse, arvestades igaühe individuaalseid iseärasusi. Tänu tugevatele pedagoogilistele kompetentsidele ja kaasava hariduse põhimõtete tundmisele tulevad nad toime ka kõige mitmekesisemate rühmade juhtimisega.
Rekreatsioonikorraldus
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Sulle sobiks hästi rekreatsioonikorralduse eriala kui tunned huvi inimese ja tema tervisliku eluviisi ja seda toetavate vaba aja korralduslike protsesside vastu. Kui tunned end hästi eritüübiliste sündmuste (kultuur, sport, tervis) organiseerimise erinevates rollides (vabatahtlikust tööst vastutava rollini) õ soovid arendada endas teadmisi ja oskust suunata ja juhendada inimesi erinevate liikumisvormide juurde õ huvitud looduses olemise ja liikumise õmaluste vastu, siis rekreatsioonikorralduse eriala õppekava pakub sulle põhjalikud teadmised ja oskused, et tegusasse tööellu astuda. Selle eriala üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel, ning aidata mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja õmalusi.
Koreograafia
Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Koreograafia õppekava käsitleb erinevaid liikumise esteetikaid alates pärimusest kuni kaasaegse tantsuni. Õpingute käigus on õmalus välja arendada oma loominguline käekiri ja saada professionaalne ettevalmistus tantsija, koreograafi õ tantsuõpetaja- ja juhendajana. Koostööd tehakse nii filmi-, muusika- kui ka kunstitudengitega.