���سԹ�

Siin on valik meie teadlaste kavandatud esinemistest:

 

8. aprill 2026

8. aprillil astuvad TLÜ humanitaarteaduste instituudist üles mitmed teadlased. Jakob Hurda saalis toimub kell 15:30–18:00 ümarlaud teemal „Vanade tekstide tähtsusest humanitaarias“, kus teiste seas saab sõna ka Alari Allik.

RaKuKe saalis toimub paneel „Keel ja sõda Ukrainas ehk sõjalingvistika“, kus esinevad Anna Verschik, Reili Argus, Andra Kütt-Leedis, Piret Baird, Tiina Rüütmaa, Kapitolina Fedorova ja Natalia Tšuikina. Kell 15:30–18:00 toimuvad ettekanded teemal „Ukraina sõjapõgenikest laste keeleline kohanemine Eestis“, „Monolingvism vs. bilingvism: suhtluskeel Ukraina diasporaa Facebooki gruppides pärast 2022. aastat“ ja „Ukraina rahvusliku etteütluse põhjal genereeritud tekstid: identiteet ja vastupanu“. 

Kell 15:30–18:00 Oskar Kallase auditooriumis osalevad Leo Luks, Hasso Krull, Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk paneelis „Boreaalne Nietzsche. Nietzsche jäljed põhjabalti kirjanduses ja kultuuris“ erinevate ettekannetega. 

Raamatukogus esineb Daniele Monticelli kell 15:30–18:00 paneelis „Masinloetav humanitaaria: kultuur, mälu ja metaandmed“, tehes ettekande teemal „Paberikataloogist andmebaasini: (tõlke)metandmete ajalisuse ja sünkroniseerimise dilemmadest“. Samal päeval kell 14:00-16:00 toimub Teatrisaalis arutelu „Kunstide ajalood ja humanitaaria eneseloome“, kus teiste seas esineb Marek Tamm.

9. aprill 2026

9. aprillil on TLÜ teadlased esindatud konverentsil eelkõige nõukogude aja, siirdeaja kultuuri, ruumi ja surmakultuuri teemadel. Jakob Hurda saalis toimub kell 9:30–11:30 ümarlaud teemal „Milleks uurida nõukogude aega?“, mida modereerib Kristo Nurmis ning millel osalevad teiste seas Karsten Brüggemann ja Terje Toomistu. Samal ajal, Aliise Moora auditooriumis toimuval paneelil „Surelikkus, elu lõpp, surm ning sellealane kirjaoskus“ esineb Marju Kõivupuu ettekandega „Tuhastusmatus 20.–21. sajandi Eestis – traditsiooni konstrueerimine, mõtteviisi(de) muutumine“.

9:30–11:30 toimub Helmi Kurriku auditooriumis paneeli „Sotskolonialism ja kultuurimuutused Eestis ning teistes Kirde- ja Kesk-Euroopa ühiskondades: dekoloniaalsus, agentsus, demokraatia“ 2. osa, kus esinevad ettekannetega Luule Epner („Hargnevate teede aeg: erateatrid siirdeajastul“), Piret Viires („“I love Thatcher!”. Eesti kirjastussüsteemi muutustest siirdeajastu algusperioodil“)  ja Kadri Kasemets ( „Kehaline, objektistatud ning institutsiooniline kultuuriline kapital üleminekuliste maaliste keskushoonete kohamäludes: maaraamatukoguhoidjate peegeldused“). 

Samuti toimub kell 12:00–14:00 Aliise Moora auditooriumis paneel „Nõukogude ajaloo uued allikad“, mida veavad Kristo Nurmis ja Timur Guzairov. Teatrisaalis toimub kell 15:00–17:00 Tauri Tuvikese ja Anu Printsmanni eestvedamisel ümarlaud „Ruumiline pööre humanitaarteadustes: kuhu oleme jõudnud?“, kus teiste kõnelejate seas osaleb TÜHIst Kadri Tüür.

10. aprill 2026

10. aprill toob TLÜ humanitaarteaduste instituudi teadlased välja soouuringute, mälu ja keskkonna, nimede, tõlkimise ning kestlikkuse teemadel.

Kell 9:30–11.30 toimub Jakob Hurda saalis arutelu „Milliseid üldkäsitlusi vajavad Eesti soouuringud?“, kus osaleb TÜHIst Sara Barbo.

Ilmari Mannineni auditooriumis esinevad Eneken Laanes, Aigi Heero, Julia Kuznetski ja Kadri Tüür kell 9:30–11:30 toimuvas paneelis „Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju“. Esinetakse ettekannetega „Dekoloniseerimine ja ökotsiidi mälu“, „Kahe maailma vahel: koloniaalse ja sotsialistliku pärandi põimumine Lucia Engombe teoses "Laps Nr. 95"“, „Vägivaldsed keskkonnaminevikud ja tulevikud ning vedelad arhiivid tänapäeva soome kirjanduses“, „Soo kui naiste mälupaik: eesti ja soome naisautorite teoste näitel“ jne.  Aliise Moora auditooriumis kell 9:30–11:00 toimuval paneelil „Nimed keeles, kultuuris, maailmas“ esineb Annika Hussar ettekandega „Eesti eesnimed sada aastat tagasi“ .

Kell 9:30–11:30 osalevad Ferdinand Linnuse auditooriumis Siret Laasner, Merle Oguz ja Mari Uusküla sessioonis „Tõlketeadlikkus ��õ�� tõlketeadmatus ühiskonnas: tõlkimise mitu palet“, mida modereerivad Jekaterina Maadla ja Triin van Doorslaer. Ettekanded toimuvad teemadel nagu näiteks „Õigustõlke täpsus ja tähendus: tõlketeadlikkus masintõlke ajastul“ ja „Eesti, rootsi ja türgi värviidioomid ning nende tõlkimine“. Kell 14:00–16:00 toimub Helmi Kurriku auditooriumis paneel „Mitmekeelsus ja keeleõpe muutuvas maailmas“, kus Merilyn Meristo esineb ettekandega „Õ���ٲ��Ჹ��ǴDZ����ٳܲ�e arendamine tegevusuuringu kaudu: kogemused võõrkeeleõpetaja magistritöödest Eestis“. Samal ajal toimub Maailmafilmi saalis paneel „Noorte hääled Eesti luules: platvormid, poeetikad, maailmapildid“, kus Mihhail Trunin esineb teemal „Värsimõõt ja vahepealsus: venekeelne noorteluule Eesti luulemaastikul 2000. aastate teisel poolel“. Lisaks toimub Ilmari Mannineni auditooriumis paneel „Kestlikkuse humanitaaria: argipraktikad, kultuuripärand ja ühiskondlikud muutused“, mida modereerib teiste seas Raili Nugin ja kus esineb Astrid Wendel-Hansen.

Kogu konverentsiprogrammi ja ettekannete sisuga saab tutvuda

Eesti humanitaarteaduste aastakonverents sai alguse 2024. aastal ���سԹ�i eestvedamisel ning on kiiresti kujunenud oluliseks humanitaarteadlaste kohtumispaigaks. Tänavu toimub konverents Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis, tuues kokku teadlased kõrgkoolidest ja teadusasutustest üle Eesti, sealhulgas ülikoolidest, teadusinstituutidest, muuseumidest ning teistest mälu- ja kultuuriasutustest.
Kes ise Tartusse kohale ei jõua, saab põnevaid plenaartettekandeid jälgida ka veebi vahendusel – ülekande lingi leiab ettekannete eel ��õ�� .