���سԹ�

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ���𱹴ǰ���: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õ�辱�Բ��ܻ� lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse soome keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks soome keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis aitab ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõud ning praktikandid välisülikoolidest. 
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
• Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks. Partnerkoolideks on näiteks Tallinna Soome kool Tallinnas ja Tartus, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja teised koolid, kus õpetatakse soome keelt B ja C keelena.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
   

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava juht ning prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Karola Velberg on soome keele õpetaja. Ta on hariduselt soome filoloog, lõpetanud ���سԹ�i 2003. aastal soome keele ja kirjanduse õpetaja erialal. 2016 kaitses ta ���سԹ�is Organisatsiooni käitumise erialal magistrikraadi. Karola on töötanud soome keele õpetajana Tallinna Teeninduskoolis, ���سԹ�is, lugematutes keelekoolides ja alates 2018 õpetab soome keelt Tallinna Ühisgümnaasiumis, kus soome keel on alates 6.klassist kohustuslik aine.
Karola on aktiivne Eesti Soome keele õpetajate Seltsi liige ja viimased kolm aastat ka seltsi esinaine. Ta esindab soome keelt ja soome keele õpetajaid Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidus olles juhatuse liige. Olles ise väljakutsetele orienteeritud koolitab Karola teisi õpetajaid, osaleb paljudel erinevatel koolitustel, teeb kaasa Keelenõukogu tegevustes ja seisab igapäevasel soome keele arengu eest. 2019. aasta sügisel alustas Karola taas ���سԹ�is soome keele õpetajana.

Maija Yli-Jokipii on soome keele ja kultuuri külalislektor ���سԹ�is alates 2024. aasta augustist. Hariduselt on Maija soome filoloog ning lisaks soome keele ja kirjanduse kraadile omab ta ka õpetaja kraadi aastast 2003, mil lõpetas Turu Ülikooli. 

Ülikooli ajal oli tal kõrvalerialaks eesti keel ja kultuur, mille teadmisi rakendas ta 1999-2000. aastal Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilasena. Aastal 2024 kaitses ta oma doktoritöö Tampere Ülikooli kasvatusteaduste ja kultuuri teaduskonnas teemal “Oma emakeele õpetaja kui keele- ja kultuuritundliku koolisüsteemi osa” [Oman äidinkielen opettaja osana kielellisesti ja kulttuurisesti vastuullista koulutusjärjestelmää].

Maijal on töötanud aastast 2002 õpetajana põhi- ja keskkoolis ning aastast 2014 Tampere Ülikoolis, kus on spetsialiseerunud Soome kolinud õpilaste ja täiskasvanute õpetamisele. Ta on osalenud aktiivselt Soomes ja ka rahvusvaheliselt erinevates projektides, mis on seotud keele- ja kultuuritundliku pedagoogika teemadega. Maija peab end ennekõike pedagoogiks ja õppetöö meeldib talle väga. 

���سԹ�is annab Maija soome keelt C-tasemel ning Soome kultuuri, kirjanduse ja ajalooga seotuid kursuseid.

Olen Soomega ja soome keelega olnud seotud lapsepõlvest alates, aga alles soome keelt õpetades olen aru saanud, et üks asi on võõrkeeles suhelda osata, kuid keelt õpetada osata on keeleoskuse kõrgem tase. Soome keele õpetajaks õppimine andis mulle juurde enesekindlust, teadmisi ja ennekõike palju uusi tutvusi ning erialaseid kontakte.

"Soome keele õpetaja eriala magistrandina kandideerisin Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumile, see toetus oli määrava  tähtsusega välislähetuse rahastamisel. Minu õppereisi põhieesmärk oli viibida keelekeskkonnas ja pühenduda soome keele kui teise keele õpetamise teoreetiliste materjalide uurimisele ja analüüsile. Helsingi Ülikooli raamatukogu valisin seetõttu, et mulle oli oluline võimalus otse kohapeal võtta avariiulist kõiki vajalikke teoseid paberkandjal ja tutvuda uusimate uuringutega, neid võrrelda, analüüsida, leida uusi allikaid. Tänu stipendiumile sain juba töötava tegevõpetajana argirutiinist välja, pühendudes nädalaks ajaks ainult magistritööle. Soovitan seda kogemust kõigile!"

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Soome keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab soome keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui soome keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav soome keele oskus vähemalt B1-tasemel. 

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ������� koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa viiakse läbi kahes osas. Esmalt kirjutavad kandidaadid ülikoolis kohapeal motivatsioonikirja, mille pikkus on umbes 350 sõna. Seejärel teevad kandidaadid keeletesti. Motivatsioonikiri kirjutatakse valitud peaeriala keeles, käsitsi, ilma arvutit kasutamata. Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi erialavaliku põhjendust. Keeletestiga hinnatakse kandidaadi sihtkeelelist ehk valitud eriala keelelist pädevust. Suuline eksamiosa ehk vestlus viiakse läbi kahes keeles: valitud eriala keeles ja eesti keeles. Vestlus keskendub kandidaadi suulisele võõrkeelepädevusele, eesti keele oskusele ja kutsesobivusele (teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast, valitud eriala keele- ja kultuuriruum, hoiakud õpetajatöö kohta). 

Kui kandidaat on valinud kahe keele õpetaja peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i osakaalud: motivatsioonikiri 20%, keeleline pädevus 40%, kutsesobivus 40%.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamiskriteeriumid 

 * Inglise ja vene keele puhul C1-tase, araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keele puhul B2-tase. Kahe keele õpetaja erialal teise keele puhul B1-tase (v.a inglise ja vene keel, kus nõutav tase on C1).

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������i hindamine. 

Komisjon hindab kandidaati ülalmainitud hindamiskriteeriumide alusel.

Motivatsioonikirja puhul hindavad huvi eriala vastu ja motivatsiooni õpetajaks saada vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste põhjal koostatud hindamismaatriksi alusel. Keeletesti hindab üks komisjoniliige võtme abil. Motivatsioonikirja keelelist osa hindavad vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Vestluse keelelist osa hindavad vestlusel osalevad komisjoniliikmed hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel. Vestlusel viibib vähemalt kaks komisjoniliiget, kellest üks juhatab vestlust. Vestlus viiakse piisava arvu kandidaatide olemasolul läbi grupiintervjuu vormis. Kandidaat peab suutma arvamust avaldada Eesti koolisüsteemis sageli esinevate tegevuste ja nähtuste kohta (näiteks rühmatöö olulisus keeleõppes, õpetajate omavaheline koostöö, parimad ja halvimad õpi- ja õpetamiskogemused) ja samuti kommenteerida kaaskandidaatide arvamusi. Reageerides teiste kandidaatide öeldule, näitab kandidaat oma kuulamis-, seostamis- ja üldise analüüsi oskust. Komisjon esitab küsimusi nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Vestlusel lõpus on kandidaadil võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�������ite ajakava