ÍøÆسԹÏ

?likooli ?ppej?ud r?hutasid meile alati, et Jaapanis ?ppimine on kindlasti vajalik, et tekiks ¨¹ldse julgus v?i oskus jaapani keeles vabamalt suhelda. Seega on ka see jutt eelk?ige suunatud jaapani keele ?ppijatele, kes m?tlevad Jaapanisse minekust, aga samuti loodan, et see on piisavalt huvitav lugemine ka neile, kes tahavad lihtsalt Jaapani kohta rohkem teada saada.

Kuidas minna vahetus?pilaseks?

Praegu on ¨¹li?pilastel v?imalik Jaapanisse pikemaks ajaks ?ppima minna kas Erasmus+ programmiga v?i MEXT stipendiumiga (Jaapani Haridus-, Kultuuri, Spordi-, Teaduse ja Tehnoloogia Ministeerium). Peamiselt s?ltub see koolist, kus ?pitakse, kuna koolid koostavad lepingud omavahel. G¨¹mnaasiumi?pilased saavad vahetus?ppesse minna YFU Eesti programmi raames. T?htis on hoida silma peal kandideerimist?htaegadel, kuna nende suhtes on k?ik v?ga karmid!

Minul oli valida kas minna Jaapanisse ¨¹heks semestriks ehk pooleks aastaks v?i kaheks semestriks ehk kogu aastaks. V?ibolla on neid, kes arvavad, et pooleks aastaks pole ¨¹ldse m?tet minna, kuna see on nii l¨¹hike aeg. Mina teadsin aga kohe, et see on minu jaoks t?pselt sobiv ajaperiood, mille jooksul Jaapanis elamise kogemus ja tunnetus k?tte saada ning selle p?hjal siis otsustada, kas tahan kunagi pikemaks ajaks tagasi minna (vastus on muidugi jah!).

P?rast motivatsioonikirju, intervjuusid ja palju-palju stressamist (tegelikult ei ole ¨¹ldse nii hull see protsess, ausalt ?eldes oli n?iteks viisa tegemise kogemus Eesti Jaapani suursaatkonnas isegi v?ga lahe), sai minu tulevaseks ¨¹likooliks Gakushuin Women¡¯s College (ѧÁ•ÔºÅ®×Ó´óѧ, Gakush¨±in joshi daigaku), mis asub T¨­ky¨­ s¨¹dames Shinjukus.

Dokumentide ajamine, kui hirmu?ratav see Jaapani paberimajandus ka poleks, l?ks tegelikult p?ris libedalt. Huvitav (ja kohati ?revust tekitav) oli nii t?htsaid dokumente saata neile mitte meili vahendusel, vaid ¨¹mbrikuga postkasti, aga nii see kord juba Jaapanis on. Kandideerimine algas varakevadel, suve alguses oli veel natuke paberimajandusega vaja tegeleda, aga september tuli v?ga ruttu ja siis oligi aeg oma asjad kokku pakkida ja v?tta suund Jaapani poole.

Minu kogemus

Minu kaval plaan oli ?ra teha k?ik kohustuslikud bakalaureuse ained enne Jaapanisse minekut, isegi bakalaureuset?? kirjutasin valmis, et siis Jaapanis olles saaks keskenduda t?ielikult keele?ppele ja v?tta selliseid aineid, mida meil ¨¹likoolis pole. Iga p?ev olid mul jaapani keele tunnid ja kord n?dalas tegin kalligraafiat (k¨¹ll see pintsliga toimetamine nii ilusa paberi kohal oli ikka alguses raske). Jaapani keele ?petajaid oli mul kolm: ¨¹he ?petajaga keskendusime kirjutamisele ja r??kimisele, teisega kanji¡¯dele ja kuulamisele ning viimase ?petajaga lugesime erinevaid l¨¹hijutte. Selle k?rvalt j?i mul palju aega T¨­ky¨­ avastamiseks ja ka kohalikega suhtlemiseks. Siin kohal tahangi r?hutada, kui t?htis on minna sellisesse kooli ?ppima, kus v?lismaalasi ei eraldata jaapanlastest, vaid k?igil lastakse koos ?ppida ¡ª niiviisi saab palju jaapanlastest s?pru juurde, kellega saab keelt harjutada ja muidugi ka kvaliteetaega veeta.

Gakushuin oli ka selle poolest super kool, et meil toimusid ekskursioonid ja pakuti v?imalusi erinevatest ¨¹ritustest osa v?tta. N?iteks koolifestival (mida animetes ikka n?eb), kus esines lausa (mitte k¨¹ll v?ga tuntud) iidoligrupp ja m¨¹¨¹di k?ike head ja paremat. Koolifestivalil oli huvitav n?ha meessoost isikuid meie koolialadel ringi jalutamas, sest tegelikult on ju tegemist t¨¹drukute kooliga. Eestis pole sellised koolid just v?ga tavalised, nii et see oli ka j?llegi uus kogemus minu jaoks.

V?ga meeldej??v oli ka bussireis Gunma prefektuuri, kus k¨¹lastasime Tomioka siiditehast (¸»ŒùÑuôéˆö, Tomioka Seishij¨­), mis ehitati 1872. aastal ja samuti Shorinzan Daruma templit, mis ehitati 1697. aastal. See on v?idetavalt koht, kust Jaapani daruma nukud p?rinevad. Daruma nukk on ?nne s¨¹mbol, mille peale saab kirjutada oma soovid. Bussiaknast n?gi enamus meist esimest korda Fuji m?ge, mille ¨¹le olime v?ga elevil.

JEES¡¯i (Japan Educational Exchanges and Services) poolt korraldatud samurai maneeride ja jaapani stiilis vibulaskmise tund rahvusvahelistele ¨¹li?pilastele oli samuti ¨¹ks k?ige lahedamaid kogemusi minu vahetus?pingute ajast. Tegemist on Ogasawara perega, kes on ¨¹le 830 aasta ?petanud vibulaskmist, samurai etiketti ja samuti ka hobuse seljast vibulaskmist (meie seda muidugi proovida ei saanud, aga mis seal ikka¡­). 31 p?lvkonda on isalt pojale neid ?petusi ja saladusi edasi antud ning ka meil pidi olema v?imalus kohtuda praeguse koolijuhiga, aga kahjuks ei saanud ta ikkagi tulla. Seiza-stiilis istumine ehk siis p?randal kandade peal istumine oli minu p?lvede jaoks k¨¹ll p?rgu, aga sain hakkama ja olin v?ga rahul iseendaga! 

Oma pisikese eestlaste pundiga k?isime T¨­ky¨­s ka ²Ô¨­-teatrit vaatamas (National Noh Theatre). ±·¨­-etenduste vahele saime ka nautida °ì²â¨­²µ±ð²Ô¡¯it, mis on siis sellised l¨¹hikesed koomilised etendused. Kuna k?ik toimus jaapani keeles, siis j?i muidugi osa jutust minu jaoks segaseks, aga k?ike seda ikka oma silmaga n?ha oli v?ga uhke. N?itlejate h??les tundvad emotsioonid kandusid minuni isegi siis, kui ma ei saanud aru nende s?nade t?hendusest. Mis aga natuke humoorikas minu jaoks oli ja kuidagi meelest ei taha minna, oli see, kuidas pooled jaapanlased saalis rahulikult tukkusid. Tegemist oli ju p¨¹hap?evaga, mis on muidugi puhkep?ev, aga kuidas nad sellise l?rmi keskel magada suutsid, seda ma ei tea.

Jaapani loodus on v?gev! ?ritasime s?brannaga nii tihti kui v?imalik s?ita rongiga T¨­ky¨­st eemale, et avastada seda k?ike, mida Jaapanil pakkuda on. K?isime m?gesid vallutamas, pisemaid linnasid avastamas ja lihtsalt palju-palju jalutamas. K?ige armsam oli Kawaguchiko, kust sai juba p?ris l?hedalt Fuji m?ge imetleda. M?gedes jalutamas k?ies olge aga valmis igale m??dujale ¤³¤ó¤Ë¤Á¤Ï ehk tere ¨¹tlema, isegi, kui hing on kinni ja sinust ruttab m??da m?ni palju vanem inimene, siis tuleb ¨¹ksteist ikkagi teretada.

 

Meie jaapani keele ?petaja, Noguchi-sensei korraldatud j?ulupidu tema enda kodus oli nii armas, et j?uluaegne koduigatsus l?ks t?itsa ¨¹le. ?petaja enda tehtud mereandide karri, erinevad sn?kid ja koos tordi s??mine (mis on Jaapanis j?ulude ajal v?ga normaalne) on k¨¹ll erinev meie tavalisest j?ululauast, aga siiski oli t?siselt meeldiv. J?ulud ei ole Jaapanis selline perekondlik p¨¹ha nagu meil, pigem kutsutakse seda paaride-p¨¹haks. Sellep?rast oli see v?ga lahke Noguchi-senseist, et ta kutsus meid, vahetus?pilasi, oma koju t?pselt 24. detsembril. Koos laulsime laule, m?ngisime m?nge ja lobisesime niisama. Olen ¨¹limalt t?nulik sellise j?ulupeo eest!

Kui k¨¹site, et mida ma siis nii v?ga kartsin, eriti kui k?ik tundus ju nii tore olevat, siis pean tunnistama, et ikka neid looduskatastroofe. Tegelikkuses l?ks mul v?ga h?sti, suurt maav?rinat sain tunda ainult esimesel jaanuaril, olles s?brannaga just v?ljas s??mas. Telefonidest hakkas j?rsku k?vasti mingi hirmus alarm p?risema, mille peale ehmusin ikka korralikult ?ra. Jaapanlased aga istusid rahulikult edasi; lambid pea kohal v?risesid, aga nemad ei liigutanud end ¨¹ldse. Mina olin vist ainsana paanikas¡­ Laastava maav?rina kohta levis palju-palju uudiseid ¨¹lemaailmselt, mist?ttu ka mina sain mitmelt tuttavalt mureliku s?numi, et kas minuga on ikka k?ik korras. T¨­ky¨­t see maav?rin aga nii suuresti ei raputanud, nii et meiega oli k?ik h?sti.

Soovitused

M?ned soovitused, mida oma kogemuse p?hjal tahaks anda, on j?rgnevad:

Kui sa ei ole kindel, kas suudad nii kaugel kodust olla, siis mine k?igepealt ¨¹heks semestriks. See viib mind kohe j?rgmise m?tte juurde, et v?imaluse korral mine koos m?ne kursakaaslasega samasse ¨¹likooli/linna ?ppima, sest koos on ikka julgem. Jaapanis olles reisi nii palju ringi kui v?imalik, sest riigisisesed lennud on v?ga odavad ja sellist v?imalust nii lihtsalt ei teki. N?iteks k?isin ise Okinawa ja Hokkaid¨­ saartel, mis on ¨¹ksteise t?ielikud vastandid.

 

Jaapani puhul on tegemist ikkagi v?ga turvalise riigiga, nii et ei tasu muretseda!