Krista Kerge: „Teadus on mu loomulik eluviis.“
ÍøÆسԹÏi uus emeriitprofessor on Krista Kerge.
1jaanuaril jõustus senati otsus emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise kohta. Seega on ÍøÆسԹÏis kuus vastset emeriitprofessorit ja kolm emeriitdotsenti. Kes nad on, mida peavad oma tähtsaimateks tööalasteks saavutusteks ning millised on nende tulevikuplaanid, kõnelevad nad oma blogipostituses. Aasta alguse seisuga on ÍøÆسԹÏil 36 emeriitprofessorit ja 26 emeriitdotsenti.
Emeriitprofessor Krista Kerge
ÍøÆسԹÏi humanitaarteaduste instituudis rakenduslingvistika professorina on minu huviväljas olnud eelkõige tekstiuurimine, samuti olen tegelenud morfosüntaksi, keelekorralduse ja -õpetuse problemaatikaga.
Alustasin 1979. aastal keeleteadlasena TA Keele ja Kirjanduse Instituudis, praeguses Eesti Keele Instituudis. Nüüdses ÍøÆسԹÏis asusin tööle 1987. aasta 1. septembril. Olen keeleteadlane juba 40 aastat ning ÍøÆسԹÏi liige
„Pean võrdselt oluliseks kõike, mida olen teinud ja saavutanud, kuid 2019. aastal tunnustati mind Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks.“
üle 32 aasta.
.PNG)
Kuulun endiselt Eesti ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mille hulgas on kahe rahvusvahelise ajakirja kolleegiumid. Samuti olen seotud ühe suurema projektiga ning juhendan magistrante ja doktorante, seega tegemist jagub! Pean võrdselt oluliseks kõike, mida olen teinud ja saavutanud, kuid 2019. aastal tunnustati mind Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks.
Kuna teadusraha ei jätku praegu tihtilugu tegevprofessorite suurepärastele projektidele, on emeriteerunutele seda jagada veelgi keerulisem. Samas on teadus minu loomulik eluviis. Kahtlen, et suudaksin sellest välise põhjuseta loobuda.