ÍøÆسԹÏ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Õ±è±è±ð³Ù²¹²õ±ð: ²ú²¹°ì²¹±ô²¹³Ü°ù±ð³Ü²õ±ðõ±è±ð
• Õppe kestus: 3 aastat
• Õ±è±è±ð°ì±ð±ð±ô: eesti keel
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: ±èä±ð±¹²¹Ãµ±è±ð

Õppekava koosneb kolmest erialamoodulist: filosoofia, riigiteadused ja majandus. See loob üliõpilastele võimaluse integreerida humanitaaria ja sotsiaalteaduste valdkondade teadmised, et analüüsida ja lahendada keerulisi ühiskondlikke probleeme nii Eesti, Euroopa kui ka globaalses kontekstis. Õppekava on Eestis ainus, mis lõimib filosoofiat, riigi- ja majandusteadusi. Õppetöö toimub ÍøÆسԹÏi humanitaarteaduste ja ü³ó¾±²õ°ì´Ç²Ô²Ô²¹³Ù±ð²¹»å³Ü²õ³Ù±ð instituutides, kus üliõpilased saavad omandada valdkondlikke ja neid siduvaid teadmisi, töötada meeskondades ning lahendada praktilisi probleeme. Lisaks soosib õppekava kogukonnatunde teket, andes tudengitele võimaluse osaleda integreeritud projektides ja interdistsiplinaarsetes aruteludes. 

Õppekava jaguneb järgnevateks mooduliteks: 

• üleülikoolilised ained;
• eriala üldained; 
• interdistsiplinaarsed meetodid ja praktika; 
• filosoofia;
• majandus; 
• poliitika;
• erialane võõrkeel; 
• vabaained;
• bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

• Ãœleülikoolilised ained (18 EAP) toetavad üliõpilase sisseelamist akadeemilise kõrghariduse omandamisse ning loovad eeldused seoste loomiseks oma eriala ja naaberdistsipliinide vahel ning saadud teadmiste rakendamiseks oma uurimisvaldkonnas (nt ained: ; ; ).
• Filosoofia moodulis (24 EAP) saab õppija alusteadmised filosoofia ajaloost ja alamjaotustest ning süvateadmised praktilisest filosoofiast: poliitikafilosoofiast, eetikast ja keskkonnafilosoofiast. Õpingute tulemusel on üliõpilased omandanud metafüüsika, epistemoloogia ja eetika alusmõisted, tunnevad olulisemaid filosoofia arutelusid ning suudavad oma seisukohti selgelt ja argumenteeritult väljendada. Kesksel kohal on ka filosoofiliste teadmiste ja oskuste rakendamine praktilistes kontekstides, näiteks globaalse õigluse, kliimakriisi ja soolise võrdõiguslikkuse probleemide analüüsimisel. 
• Poliitika moodul (24 EAP) annab õppijale ülevaate poliitilistest süsteemidest, valitsemiskorraldusest, institutsioonidest ning võrdleva poliitika põhimõtetest. Ãœliõpilased õpivad mõistma, kuidas erinevad poliitilised süsteemid toimivad ja millest lähtutakse avaliku poliitika, sh heaolupoliitikate kujundamisel. Samuti käsitletakse tänapäevaseid väljakutseid ning seda, kas ja kuidas e-riik ja e-demokraatia aitavad muuta valitsemist tõhusamaks ja kaasavamaks. Ained tutvustavad ka rahvusvahelisi suhteid ning globaalsete eesmärkide saavutamist, nagu rahu, julgeolek, jätkusuutlik majandus ja elurikas keskkond. Läbivalt omandatakse praktilisi oskusi, mis aitavad poliitilistele probleemidele teaduspõhiseid lahendusi leida.
• Majanduse moodulis (24 EAP) omandab õppija põhiteadmised makro- ja mikroökonoomikast, majandusnäitajatest ja majanduspoliitika suundumustest. Õpitakse analüüsima ja tõlgendama majandusandmeid, rakendama majandusteaduslikke teooriaid erinevate majandussüsteemide toimimise mõistmisel ning tuvastama ühiskondlike, keskkondlike ning majanduslike protsesside omavahelisi seoseid. Moodulis omandatakse alusteadmised globaalsete majandustrendide, rahanduse ja kaubanduse toimimisest ning oskused hindamaks erinevate majanduspoliitiliste otsuste ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju. Majandusteaduslike ainete eesmärk ei ole ette valmistada majandus- või finantsvaldkonna juhtivtöötajaid (v.a juhul, kui nad suunduvad ka magistrantuuri), vaid arendada baasmajandusliku kompetentsiga eksperte, kes suudavad analüüsida valdkondadeüleseid kompleksseid ühiskondlikke mehhanisme ja probleeme. 
• Neid täiendab eriala üldainete moodul (36 EAP), mis annavad alusteadmised ja oskused, et mõista kohalike ja regionaalsete poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste nähtuste seotust globaalsete arengute ja suurte ajalooliste protsessidega (nt ained: ; ; ; , ; ). Need õppeained käsitlevad tänapäeva maailma väljakutseid interdistsiplinaarses kontekstis. Valikained annavad ka kaasaegses võtmes teadmised riikliku ja rahvusvahelise poliitika ning valitsemise põhikontseptsioonidesse ja protsessidesse, tutvustades institutsioonide toimimist, valimisprotsesse ja valitsemissüsteemide ülesehitust (nt ained: ; ; ). Lisaks saab põhi- ja valikainete moodulis üliõpilane süvendada erinevates distsipliinides, sealhulgas filosoofias (nt ), riigiteadustes ja majanduses (nt ainetes ; Maksundus ja maksupoliitika; ).Selles moodulist lähtuvad üliõpilase valikud sellest, millisele valdkondadest ta soovib süvendatult spetsialiseeruda kas bakalaureusetasemel või edaspidises õppes.  
• Interdistsiplinaarsed meetodid ja praktika (24 EAP) annab esiteks süvendatud teadmised humanitaar- ja sotsiaalteaduste meetoditest ning nende integreerimisest ning teiseks võimaluse läbi probleemteemade käsitlemise lõimida omandatud erialaseid teadmisi. Ãœliõpilased otsivad õppetöö käigus lahendusi ühiskondlikele ja riikideülestele probleemidele, mis vajavad mitme erialateadmise seostamist. 

ÍøÆسԹÏi humanitaarteaduste instituudis (TÃœHI) ja ü³ó¾±²õ°ì´Ç²Ô²Ô²¹³Ù±ð²¹»å³Ü²õ³Ù±ð instituudis (ÃœTI) toimub pea iga nädal mõni huvitav üritus, näiteks avatud filosoofia seminar, ajaloo seminar, ÃœTI teadusseminaride sari või konverents. Samuti on aktiivsed nii TÃœHI kui ka ÃœTI üliõpilasnõukogud. Lisaks pakuvad Erasmuse Ã¼liõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

ÍøÆØ³Ô¹Ï asub kesklinnas ja siia on mugav saabuda nii ühistranspordi, jalgratta kui autoga. Ãœlikooli hooned on valdavalt ehitatud viimase kahekümne aasta jooksul, mistõttu on need kaasaegsed, avarad ning ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele. Ãœlikoolipere päralt on arvutiklasside ja grupitöö ruumidega raamatukogu-õpikeskus, puhkenurgad üle ülikooli, mitu kohvikut, jõusaal ja spordisaalid, karjääri- ja psühholoogiline nõustamine, lastehoid, kontsertide korraldamise võimekusega sisehoov, rattaparklad ja palju muud.

ÍøÆسԹÏi Akadeemilises Raamatukogus asub filosoofia saal, mille riiulitel on filosoofiaalased teatmeteosed, teadus- ja õppekirjandus ning ajakirjad. ÍøÆسԹÏis on vaba aja veetmiseks hulganisti võimalusi nagu erinevad laulukoorid, Spordiklubi, Rahvatantsuansambel jpm.

 on poliitikafilosoofia professor. Enne TLÃœga liitumist, töötas Liisi Keedus Euroopa Ãœlikoolis Firenzes, Tartu Ãœlikoolis, Helsingi Ãœlikoolis ja Yorki Ãœlikoolis. Täna õpetab ta humanitaarteaduste instituudis filosoofia ajalugu, eetikat ja poliitikafilosoofiat.

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitikateooriad ja mõtteajalugu. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute ühiskondlik ja kultuuriline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja poliitika vahel ning klassikalisemad poliitikafilosoofia teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, ning kodanikuühiskond ja poliitiline osalus. Neid teemasid käsitleb ka tema monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 

2018-2024 juhtis Liisi Keedus tippteadust toetava Euroopa Teadusagentuuri grandi (ERC) toel projekti ", mille tulemusi on ta tutvustanud .

Tõnis Saarts on võrdleva poliitika dotsent, kes on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ülikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.

on ÍøÆسԹÏi võrdleva avaliku poliitika professor ja hiljutine ERC StG (alustava teadlase grandi) ±¹Ãµ¾±³ÙÂá²¹. ERC grandiga rahastatud projekt EDUMERIT uurib tema juhtimisel koolivalikupoliitikaid ja nendega seotud kogemusi ning seda, kuidas need mõjutavad inimeste õiglusarusaamu ja poliitikaeelistusi. FPM-is õpetab Triin heaoluriigi ja -poliitikate ning hariduspoliitikaga seotud aineid. Tema peamised uurimishuvid on seotud võrdleva heaolupoliitika, haridusliku ebavõrdsuse ning avalike teenuste disaini, turuloome ja valitsemise analüüsiga.

 Ekspert eetris, Triin Lauri: Kas lapse perekondlik taust ja haridustulemused on omavahel seotud?

1 minuti loeng, Triin Lauri: 

on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

Tõnu Viigi artikkel veebiajakirjas Edasi:  (24.02.2018)
Tõnu Viik kultuurilehe Sirp vestlusringis:  (24.11.2017)
Tõnu Viigi minutiloengud ja
Tõnu Viik oli saatekülaline „Plekktrummis“ (11.04.2017),

on poliitika professor. Ta õpetab riigiteooriat ja kodakondsuse ning poliitilise eestvedamisega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsusega, samuti poliitikateaduste põhimõõtmete (politics, policy, polity) suhete ja praktiliste rakendustega. Kalev on Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja, samuti kolme avaliku poliitika kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja. Hetkel juhib Eesti meeskonda Horizon Europe Democrat projektis, mis arendab nüüdisoludes toimivat demokraatlikku kodakondsusharidust. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

i uurimishuvid seonduvad ennekõike populismi, rändelise hargmaisuse ja poliitilise kommunikatsiooniga. Alates 2023. aastast juhib ta Eesti Teadusagentuuri rahastatavat stardigrandi projekti uurimisprojekti "Pürgida põhivoolu, kuid jääda radikaalseks: populistlike paremradikaalsete erakondade selektiivse kaasamise strateegiad" (). Ta on avaldanud mh ajakirjades European Political Science, Journal of Political Ideologies, Contemporary Politics ning Comparative Migration Studies. Mari-Liis kureerib politoloogia magistrikava ning õpetab peamiselt poliitilise kommunikatsiooni ja demokraatia (sh populismi) teemalisi kursuseid, aga teeb kaasa ka, rände- ja lõimumispoliitika ning kvalitatiivsete uurimismeetodite kursustel.

 on ÍøÆسԹÏi filosoofia nooremlektor. Ta on omandanud bakalaureusekraadi inglise filoloogias Tartu Ãœlikoolis ning bakalaureuse- ja magistrikraadi filosoofias ja kultuuriteoorias ÍøÆسԹÏis. Tema uurimistöö keskendus feministlikele vaatenurkadele seksuaalse erinevuse, seksuaalsuse filosoofia ja seksuaaleetika teemadel. Rita uurib ka eksperimentaalpsühholoogia empiiriliste andmete fenomenoloogilist analüüsi ja teaduspõhise lähenemise võimalusi seksuaalsuse mõistmisel.

Väljaspool ülikooli on Rita tegutsenud ka tõlkijana. Viimati oli ta üks rahvusvahelise filosoofiakonverentsi korraldajatest, mis toimus 2024. aasta kevadel ÍøÆسԹÏis.

Loe Rita Niineste doktoritöö kohta .

on filosoofia lektor. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning lõpetas enda õpingud filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel 

Oliver Laas meedias:

• 2017. aastal nimetati Oliver Laas Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks. Vaata tema kolme minuti loengut .
• Postimees (12.01.2018
• , Õpetajate Leht (26.01.2018). Oliver Laasi intervjueeris filosoofia bakalaureusetudeng Risto Uuk.
• , Edasi (27.02.2017)
• , Edasi (4.04.2017)

 on humanitaarteaduste instituudi teadur, filosoof ja tõlkija. Ta on kaitsnud ÍøÆسԹÏis doktoritöö "Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika" ning õppinud Xiameni Ãœlikoolis Hiinas.

on avaliku juhtimise dotsent. Ta on töötanud üle 26 aasta politseiametnikuna erinevatel ametikohtadel, peamiselt korrakaitsepolitseis, kuid olnud ka Lääne prefektuuri prefekti juht ligikaudu kümme aastat. Politseitöö kõrvalt omandas ta 2016. aastal doktorikraadi. 

on majanduse dotsent, kes õpetab kursuseid mikro- ja makroökonoomika, maksunduse ja riigiasutuste majandamise teemal. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud riigirahandusega, sh maksu-, korrakaitse- jt avalike poliitikate ja programmide modelleerimise ja majandusliku hindamisega. Indrek Saar õpetab ja viib läbi uuringuid ka Sisekaitseakadeemias.

on rahvusvaheliste suhete dotsent.Tema uurimishuvid on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, kaitsevaldkonna poliitika, Ida-Euroopa poliitika ning väikeriikide välis- ja julgeolekupoliitika.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• ³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (kirjalik osa on 30% ja vestlus 30%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalikuks osaks kohapeal kirjutatav tekst, mille aluseks on kaks kohapeal loetavat lühiartiklit, mis käsitlevad mingit aktuaalset probleemküsimust filosoofilisest, poliitilisest või majanduslikust vaatenurgast. Tekstis peab kandidaat loetud lühiartiklid kokku võtma ning neid kriitiliselt analüüsima ja omavahel seostama. Kirjalik osa kestab tund aega ja teksti pikkus peaks olema umbes 500 sõna. Eksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi ja kirjutusvahendi. Eksami käigus ei saa kandidaat kasutada kõrvalist abi.
• Suuline osa on individuaalne vestlus sisseastumiskomisjoniga, mille eesmärk on tutvuda üliõpilaskandidaadiga ning hinnata tema sobivust sellele erialale õppima asumiseks. Vestlusel peaks kandidaat olema valmis põhjendama muu hulgas oma huvi õppekava vastu. Oluline ei ole kandidaadi varasem ettevalmistus, vaid huvi teemavaldkondade vastu ja oskus neid valdkonnaüleselt mõista. Vestlusel palutakse kandidaadil ka selgitada ja täpsustada oma kirjalikku vastus ning põhjendama oma motivatsiooni õppida interdistsiplinaarsel õppekaval. 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i osakaalud: Kirjalik osa maksimaalselt 50 punkti ja vestlus maksimaalset 50 punkti.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamiskriteeriumid 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hindamine. Kirjalikku osa hindab üks komisjoniliige vastavalt hindamiskriteeriumidele. Vestlusel osaleb vähemalt kolm komisjoniliiget, kes hindavad kandidaati etteantud kriteeriumide alusel. Vestluste tulemus tekib vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute kesmise põhjal.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Millistel erialadel võib tööd leida?

FPM eriala lõpetanu on tugev kandidaat tööle erinevates asutustes. Võimalikud töökohad:

• erinevad ametid riigiteenistuses nii kohaliku omavalitsuse, riigiasutuste kui ka ministeeriumite tasemel;
• ³¾Ãµ³Ù³Ù±ð°ì´Ç»å²¹±ô²¹²Ô±ð;
• ²¹²Ô²¹±ôüü³Ù¾±°ì;
• tegevpoliitik;
• diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid ja esindused;
• erasektori konsultant ja analüütik, koolitaja;
• ajakirjanik;
• haridusvaldkond.

Need on töövaldkonnad, kuhu on jõudnud juba tegutsevate FPM-õppekavade vilistlased mujal Euroopas.

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

FPM vilistlane saab jätkata õpinguid magistrantuuris. FPM eriala lõpetanule võivad sobida näiteks järgnevad õppekavad: Politoloogia, Inimõigused digitaalses ühiskonnas, Võrdlev filosoofia, Ajalugu või Riigiteadused ÍøÆسԹÏis, Muutuste juhtimine ühiskonnas või Filosoofia ja praktika Tartu Ãœlikoolis, aga ka erinevad rakendusliku suunaga majanduse valdkonna magistrikavad Eesti eri ülikoolides. Eriala üliõpilased, kes valivad oma vabaaineteks TLÃœ digitehnoloogia instituudis või TLÃœ ü³ó¾±²õ°ì´Ç²Ô²Ô²¹³Ù±ð²¹»å³Ü²õ³Ù±ð instituudis pakutavaid matemaatika ja kvantitatiivse analüüsi aineid, on ka väga heal positsioonil kandideerimaks majandusteaduse magistriõppesse Euroopa tippülikoolides.