Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Hea eesti keele oskus on kõikide ainete õppimise alus. Kirjanduse väärtustamine ja tundmine hoiab Eesti kultuuri elujõulisena. Eriala lõpetaja on omandanud ajakohased ainedidaktilised tööriistad, et õpetada eesti keelt ja kirjandust tänapäeva ühiskonnas.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava toetab õpetajapädevuste kujunemist kahes seotud õpivaldkonnas, eesti keeles ja kirjanduses, ja loob aluse edasiseks professionaalseks arenguks.
Eesti keele ja kirjanduse peaeriala kõrval on õppekava raames võimalik valida ka eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala. Soovi korral on võimalik läbida mõlemad peaerialad kuni nelja õppeaasta jooksul. Mõlemad peaerialad läbinu saab pädevuse õpetada eesti keelt nii esimese kui ka teise keelena.
Anname põhjaliku teaduspõhise ja uurimusliku käsitluse õpetajatööks. Toetume hariduspsühholoogiale, eriala teadmistele ja tõusvatele ainedidaktilistele meetoditele, kujundame refleksioonioskust ja uuriva õpetaja kujunemist. Õppekava läbinu saab õpetaja kutse.
Peaeriala sobib nii hiljuti bakalaureuseõpingud lõpetanule kui ka tegevõpetajale, kes soovib varem omandatud teadmisi ajakohastada, vahetada eriala või omandada teise eriala.
Kandidaadilt eeldame:
- edenemismõtteviisi, teaduspõhisuse väärtustamist, analüüsivõimet, süstemaatilisust, täpsust ja loovust;
- kultuuritundmist ja -tundlikkust ja soovi oma teadmisi jagada;
- huvi eesti keele ja kirjanduse vastu ning valmisolekut õpingutele pühenduda.
Miks tulla meile õppima?
- Eesti keele ja kirjanduse õpetajal on eriline ülesanne vahendada eesti ja maailmakirjandust ning kujundada mitmekülgset funktsionaalset eesti keele oskust ja arenenud teksti- ja stiilitunnetust. TLÜ-s on erialaõpe toetatud keele ja kirjanduse lõimingule, pidades samal ajal silmas kasvatusteadusliku õppe ajakohasust.
- Õppetöö ja praktika on lõimitud: alates esimesest semestrist on kogu õpinguperioodi jooksul pidev kokkupuude tulevase ametiga.
- Meie vilistlased on paarikümne aasta jooksul domineerinud eriala kahe aine õpivara autorite seas, leidnud oma koha arvustajana, kirjanikuna või muu kultuuritegelasena või ajapikku kujunenud tunnustatud õppejõuks oma ülikoolis või Tartus. Meie vilistlased õpetavad eesti keelt ja kirjandust peamiselt Eestis, aga ka Euroopa ja Soome koolides.
- Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õpetajakoolituse läbinul on suurepärased meeskonnatöö- ja juhtimisoskused ja laienenud maailma- ja kultuuritaju. Õpingute jooksul lihvitakse akadeemilist kirjaoskust, digipädevust ning suulist ja kirjalikku eneseväljendust, lisaks kujundatakse teaduspõhist mõtteviisi ja refleksioonioskust, mis teeb lõpetajast 21. sajandi ühiskonnas oskusliku ja väärtusliku spetsialisti.
- Meie eriala õppejõududel on laialdased kogemused nii eesti keele kui teise keele ja kultuuri praktilises õpetamises kui ka suurepärased teoreetilised teadmised. Neil on töökogemus nii Tallinna ülikoolis kui ka välisülikoolides.
Õppekava ja -ained
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.
Õ𱹴ǰi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õ𱹴ǰ: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
-
Täiskoormusega õppetöö toimub seminaride, loengute ja iseseisva töö vormis.
-
Magistrikraadi omandamiseks kirjutavad üliõpilased ٰöö eesti keelest või kirjandusest ja selle õpetamisest või üldkasvatusteaduslikust teemast.
Olulised eriala- ja üldained
Oluline koht on õpingutes praktikal, st õpetajatööga puututakse kokku kogu õpinguperioodi jooksul.
Põhilised erialased teadmised omandatakse eesti keel ja kirjandus ja ainedidaktika moodulis, mida õppides:
- arenevad ja süvenevad üliõpilase teoreetilised erialased teadmised nii eesti keele kui ka kirjanduse alal;
- omandatakse didaktilised oskused eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks põhikoolis ja gümnaasimus. Erialade ainete toel saadakse sügavamad teadmised tekstianalüüsist ja grammatikast, esimese ja teise keele omandamisest ning nüüdiskirjandusest ja eesti kultuurist.
Erialased teadmised on tugevalt lõimitud kasvatusteaduslike ja psühholoogiaainetega ning praktikaga.
Üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete moodulid loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.
Tagamaks teooria ja praktika sidusus, õpitakse paralleelselt teoreetiliste kursustega ka praktika aineid. Esimese aasta praktikatel vaadeldakse kolleegide tunde ja analüüsitakse neid ning antakse ka ise mõned tunnid. Teise aasta praktikal töötatakse juhendava õpetaja käe all 4-6 nädalat ning täidetakse õppejõudude poolt antavaid praktika ülesandeid.
Praktikate käigus areneb üliõpilastel sügav refleksioonioskus, mis on õpetaja professionaalse arengu alus.
Lisaks läbitakse ka erialane inglise keel, mille eesmärk on toetada oskust töötada võõrkeelse erialase kirjandusega. Samuti läbitakse uurimistöö tegemiseks vajalikud aineid. Õ辱Բܻ lõppevad ٰöö ning õpetaja kutse kaitsmisega.
ÕDzԻ
- Eesti keele ja kirjanduse õpetus Tallinna ülikoolis on maailmateaduse osa. Selle ala õppejõud on üleilmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu (varasem IAIMTE) liikmed. 2017. aastal korraldati سԹis ühingu pika tavaga konverents, kus osales üle 200 teadlase viielt kontinendilt.
- Eesti vajab kvalifitseeritud eesti keele õpetajaid, kes suudavad TLÜ pikka traditsiooni kandvate kolleegide kõrval ja toel rakendada uusi õpetamisarusaamu, leida ja teoks teha värskeid ideid, muutes emakeeleained õpilase silmis paeluvaks ja haaravaks. Selliseks aitavad kujuneda TLÜ pädevad õppejõud, moodne ülikoolilinnak ja ajakohaselt varustatud haridusinnovatsiooni keskus.
- Üliõpilastega tehakse ühiskülastusi konverentsidele, ekskursioone muuseumidesse jm õppekäike.
- Igal aastal on üliõpilastel võimalus esineda emakeelepäevale pühendatud üliõpilaskonverentsil oma teadustööga ning üle kahe aasta saab lüüa kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
- Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja , mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õõܻ
Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee lõpetas Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal. Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika.
Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.
- Merilin Aruvee saates
- Merilin Aruvee saates "Ekspert eetris"
- Merilin Aruvee saates
- Merilin Aruvee viis nippi õpetajatele
Piret Viirese peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu liige ja on avaldanud ka ilukirjandust.
Joosep Susi õpetab lähilugemist, eesti nüüdiskirjandust ja tekstiloomega seotud aineid. Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.
- Joosep Susi Sirbi kirjanduskülje rubriigi
- Joosep Susi saates "Ekspert eetris"
- Joosep Susi raadiosaade , mis keskendub viimaste aastate eesti luule olulisematele suundumustele ja autoritele
Ave Mattheus on eesti kirjanduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).
Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.
Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.
- Vaata Reili Arguse ühe minuti loengut
ղٳܱõٳܳپԲܲ
- Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
- Vastuvõtulävend on 70 palli.
ղٳܱõٳܱ
ղٳܱõٳܱ koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osa kestus on kuni 1,5 tundi. Pärast kirjalikku osa toimub kandidaadiga vestlus. Täpsem vestlusaeg antakse teada kohe pärast kirjalikku osa. Suulise eksami kestus sõltub kandidaatide arvust ja selgub kirjaliku eksami järel.
Kirjalik osa koosneb kolmest ülesandest. Esimeses kahes ülesandes kontrollitakse etteütlusega õigekirjaoskust ja eesti keele grammatika põhimõistete tundmist (sh sõnaliigid, lauseliikmed). Kolmanda ülesandega kontrollitakse ilukirjandusteksti analüüsi- ja tõlgendusoskust.
Suuline osa koosneb kahest osast: vestlus artikli põhjal ja kutsesobivusvestlus. Suuliseks osaks valib sisseastuja enne eksamile tulekut ühe teadusajakirjas ilmunud artikli. Vestlusel tuleb põhjendada valikut ning tutvustada artikli põhilisi seisukohti ja avastusi. Valitav ajakiri võib olla eesti- või võõrkeelne väljaanne, mis keskendub esimese ja/või teise keele õppimisele või haridusele ja õppimisprotsessile laiemalt (näiteks EHA, Keel ja Kirjandus, ERÜ aastaraamat, Emakeele Seltsi Aastaraamat, Philologica Estonica Tallinnensis, L1 Studies, välismaised L2 teaching ajakirjad). Kutsesobivusvestlusel selgitatakse välja kandidaadi motivatsioon õppima asuda, ٰöö kirjutamisega seotud kavatused ja üldine kultuuriline silmaring.
Eksamiosade kirjeldused
Kirjalik osa
- ٳٱüٱܲ koosneb viiest lausest, mis loetakse eksamiruumis ette. Ette valmistada aitavad EKI teatmiku laiendatud õigekirjareeglid: .
2. Ұپ첹üԲԱ koosneb kolmest alaülesandest. Esimeses ülesandes tuleb määrata sõnaliike.
NÄITEKS Maja [nimisõna] taga [kaassõna] seisab [tegusõna] uhkelt [määrsõna] minu [asesõna] sinine [omadussõna] jalgratas [nimisõna].
Teises ülesandes tuleb osata kirjeldada käänd- ja pöördsõnade vormi.
NÄITEKS riike: mitmuse osastav; usutakse: umbisikulise tegumoe olevik.
Kolmandas ülesandes tuleb määrata lauseliikmed: alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide. Üldlaiendeid ei pea määrama.
NÄITEKS Päikese käes kuivanud pesu [sihitis] tuleks tuppa tuua [öeldis], see [alus] on [öeldis] kuiv [öeldistäide].
Ette valmistada aitavad eesti keele käsiraamatu ja “Eesti grammatika” vastavad peatükid, Martin Ehala “Eesti keele struktuur”.
3. Kirjandusülesandes tuleb kandidaadil läbi töötada lühikene ilukirjanduslik tekst, seda küsimustele tuginedes analüüsida ja tõlgendada. Vastata tuleb neljale küsimusele. Esiteks palutakse tekst paigutada laiemasse ühiskondlikku ja kultuuriloolisse konteksti. Seejärel tuleb välja tuua olulisemad kõne-, kõla- ja lausekujundeid ning need nimetada. Kolmandaks tuleb teksti kui tervikut analüüsida ja tõlgendada ning kirjutada, kuidas luuletuses tähendust luuakse. Viimaks oodatakse kandidaadilt kirjeldust, mis vanuseastmes, miks ja milliste õpitegevustega võiks luuletust koolis käsitleda. Ette aitab valmistada kultuuriajakirjanduses ilmuvate arvustuste ja ülevaadete lugemine (nt ajakirjad Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, ajaleht Sirp) ning kirjanduslooliste käsitluste ja ülevaadete läbitöötamine. Poeetikamõistete õppimisel aitab Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Suuline osa
Vestlus kestab umbes 10 minutit ja koosneb kahest osast. Esimene osa on arutelu eksamiks loetud artikli üle. Kandidaat peab valima ühe ainedidaktilise teadusartikli, kus tegeldakse eesti keele kui emakeeleõpetusega või kirjandusõpetusega. Valida võib ka võõrkeelse ajakirja, kus tegeldakse mõne teise keele kui esimese keele või kirjandusõpetuse küsimustega, samuti ülddidaktilise artikli, ent sel juhul tuleb kandidaadil selgitada, kuidas toetab see teda aine õpetamisel. Vestlusel hinnatakse tekstivalikut (kas tekst on ainedidaktiline ehk keele-, kultuuri- ja kirjandusõpetusealane, teksti teaduslikku väärtust), resümeerimisoskust ning põhjendus- ja järeldusoskust.
Teine osa suulisest vestlusest on kutsesobivusvestlus, mille keskmes on kolm teemaderingi: a) sisseastuja huvi eriala vastu, selle omandamise motiivid ning ٰööga seotud esialgsed plaanid ja mõtted; b) üliõpilase positsioon ja tööprotsess akadeemilises ruumis, valmisolek õpetajaõpingutele pühenduda; c) keele- ja kultuurialane silmaring.
NÄIDISKÜSIMUSI. Milline on teie akadeemilise kirjutamise kogemus? Millisest kultuurisündmusest viimati osa võtsite? Milliseid ilukirjandusteoseid olete viimati lugenud ning mida ja miks soovitaksite kooliõpilasel lugeda? Kuidas olete läbi mõelnud oma õpingute mahu ja elukorralduse?
ղٳܱõٳܱiks peab kandidaat olema tutvunud Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrikavaga. ղٳܱõٳܱile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.
ղٳܱõٳܱi osakaalud: kirjalik osa 50%, vestlus loetud artikli põhjal 20%, kutsesobivusvestlus 30%
ղٳܱõٳܱi hindamiskriteeriumid
| Eksamiosa | Hindamiskriteeriumid | Skaala |
|---|---|---|
| Kirjalik osa | ||
| ٳٱüٱܲ | Õ쾱ᲹDzܲ | Ülesande eest saab kuni 10 punkti. Üks viga annab ühe miinuspunkti, kirjavahemärgi- ja kokku-lahkukirjutusviga 0,5 miinuspunkti |
| Ұپ첹üԲԱ | Sõnaliikide määramise oskus, käänd- ja pöördsõnade määramise oskus, lauseliikmete määramise oskus | Ülesande eest saab kuni 15 punkti, iga viga annab 0,5 miinuspunkti |
| ᲹԻܲüԲԱ | Olulisemate kirjandusmõistete valdamine, eesti kirjandusloo tundmine, oskus avada ilukirjandusteost ja teha selle seaduspärad nähtavaks | Ülesande eest saab kuni 25 punkti, sellest analüüsi- ja tõlgendusosa eest kuni 10 punkti |
| Vestlus loetud artikli üle | Tekstivalik ja resümeerimisoskus | Kuni 10 punkti |
| Põhjendus- ja järeldusoskus | Kuni 10 punkti | |
| Kutsesobivusvestlus | Motivatsioon õpetajaõpinguteks | Kuni 10 punkti |
| Keele- ja kultuurialane silmaring | Kuni 10 punkti | |
| Kursisolek haridusteemadega | Kuni 10 punkti |
ղٳܱõٳܱi hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Eksamitöö kirjaliku osa iga ülesannet hindab kaks komisjoniliiget. Vestlusel osaleb vähemalt kaks komisjoniliiget. Vestluse punktid kujunevad seal osalenud komisjoniliikmete hinnangute keskmisena.
Kui kandidaadi õpingud bakalaureusetasemel ei sisaldanud eesti keele ja kirjanduse õpet, tuleb võtta vajalikke lisaaineid eesti filoloogia bakalaureusekavalt. Ained valitakse vastastikusel kokkuleppel, võttes arvesse üliõpilase varasemaid õpinguid, teadmisi ja vajadusi.
Vilistlased
Edward Kess on töötanud õpetajana alates õpingute alguspäevilt. Eesti kontekstis võib teda pidada staarõpetajaks. Ta on lisaks omandanud magistrikraadi mitmerahvuselise klassi õpetajana ning pikalt Lilleküla Gümnaasiumis töötamise järel suundunud Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Edward on esinenud nii teles kui ka raadios ning koostanud õppematerjale (nt gümnaasiumi kirjanduse õpik "Maailm veetilgas") ning koostab igal aastal Vikerraadio e-etteütluse teksti ning on aktiivne Emakeeleõpetajate Seltsi liige.
"Eesti keele ja kirjanduse õpetaja on inimene, kelle võim on piiramatu, kirg piiritu ja mõju igavene! Ainus õpetaja, kelle käes on tööriistad, et noorest kujuneks muhe kultuuritarbija, tark lugeja ja oskuslik keelekasutaja!"
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Esmajoones koolitatakse üldhariduskoolide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid, kuid lõpetajast võib saada ka õppekirjanduse toimetaja, õppejõud, haridusametnik, kultuuriasutuse haridusprogrammide juht või muu spetsialist, kellelt eeldatakse põhjalikke teadmisi eesti keele ja kirjanduse alalt ning pedagoogilisi oskusi.
Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on tööjõuturul väga nõutud ja tööperspektiivid on head.
岹õ辱õܲ
Lõpetajale antakse haridusteaduste magistrikraad, millega võib astuda doktorantuuri nii Eesti ülikoolides kui ka võõrsil. Valdkondadevahelise hariduse omandanuna on lõpetajal avarad edasiõppimisvõimalused jätkata õpinguid nii haridusteaduste erialal kui ka keele- ja kultuuriteadustes.
Sarnased erialad
Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.
Kirjandusteadus
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.
Keeleteadus ja keeletoimetamine
Humanitaarteaduste instituut
Kui sa oled üks neist, kes armastab lugeda, kuid ei ole vahel rahul tekstide kvaliteediga ning soovid neid paremaks toimetada, on see õppekava just sulle. Samuti oled oodatud sellele kavale õppima siis, kui tunned huvi keele või paljude keelte vastu, sooviksid neid tulevikus uurida või hoopis keelepoliitilisi otsuseid kujundada.