���سԹ�

• Õpetamise aluseks on teooriate sidumine praktikaga.

• Õppekava läbimisel on suur roll praktilistel tundidel ja iseseisval tööl.

• Kõik Haapsalu kolledži õppijad saavad õpingute jooksul kasutada Microsoft 365 Office tooteid sh. Copilot. 

• Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab igakülgset osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides.

• Õpingute lihtsustamiseks pakub ���سԹ� välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

• Haapsalu kolledž on .
  

Õppekava koosneb üleülikoolilistest ainetest, eriala kohustuslikest ainetest, valikainetest, erialasest inglise keelest, praktikast, vabaainetest ja lõputööst. Õpe ühendab programmeerimise, arendusprotsessid, kasutajakogemuse ja disaini alused ning valdkonnateadmised, mis on vajalikud tarkvaralahenduste kavandamiseks ja elluviimiseks.

�鲹���Ի�ܲ���õ�����󲹰�����ܲ�õpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Õpe toimub sessioonõppes. Nominaalkestus on 3 aastat ja õppe maht 180 EAP. Õ�辱�Բ��ܻ� lõppevad lõputöö koostamise ja kaitsmisega. Õppekava struktuur on üles ehitatud nii, et praktilised oskused kujunevad järk-järgult, toetudes nii teoreetilistele alustele kui ka projektipõhisele tööle. Õppija peab arvestama, et kuigi õppevorm on sessioonõpe, nõuab õpe regulaarset iseseisvat tööd ja ülesannete täitmist väljaspool kontaktõppe perioode samas mahus, mis tavapärases päevases õppes.

����������ǴDz�õ��� (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Erialaõppes on fookuses tarkvaraarendus, programmeerimine ja kasutajakeskne disain.

Oluliste õppeainete hulka kuuluvad:

• Sissejuhatus tarkvaraarendusse;
• Programmeerimise alused;
• Kasutajakogemuse disain;
• Veebirakenduste arendamine;
• Eesrakenduste arendamine;
• Kasutajaliidese disain;
• jne.

Meie õppekaval on suur rõhk praktikatel, mille maht on kokku 30 EAP. Praktika annab võimaluse rakendada õpitut päris tööülesannetes ja kujundada töökogemusega seotud oskusi. Praktikate käigus arenevad iseseisvus, vastutustunne, suhtlemis- ja koostööoskused ning parem arusaam sellest, kuidas toimivad IT-projektid päriselus.

Martti Raavel on TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava kuraator ja lektor. Ta on lõpetanud samas rakendusinformaatika eriala ja ���سԹ�is kaitsnud haridusteaduse magistrikraadi informaatikaõpetaja ja haridustehnoloogina. Tal on pikaajaline kogemus eraettevõtjana IKT alal. Haridusvaldkonnas on ta aastaid tegev olnud nii IT-juhi kui õpetajana.

Andrus Rinde on ���سԹ�i digitehnoloogiate instituudi multimeediumi lektor. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika-informaatika erialal kaitsnud tehnikateaduste magistrikraadi multimeediumipõhiste õppematerjalide teemal. Töötamist ülikoolis alustas arvutiklassi hooldajana ning programmeerijana. Täiendanud ennast Kanadas ja Iiri Vabariigis. Osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides. TLÜ Haapsalu Kolledžis on õppetööd läbi viinud alates rakendusinformaatika eriala avamisest selles õppeasutuses.

Laura on multimeediumi ja disaini õppejõud alates 2013. aastast, ta viib läbi nii graafilise disaini kui ka kujundustarkvara loenguid. Tal on meedia ja reklaamidisaini alane rakenduskõrgharidus Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ning ���سԹ�i Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi magistrikraad kommunikatsioonis. Õppejõu töös tugineb töökogemustele mitmetes meediaettevõtetes ning on seadnud eesmärgiks arendada tudengite käelisi oskusi ja analüüsivõimet süsteemsete disainilahenduste loomisel. Lisaks õppejõu tööle tegeleb erialaste projektidega graafilise disaini ja videograafika vallas.

Mitmete tarkvara arendusega seotud ainete õppejõud alates 1999 aastast. Aastal 1990 lõpetas Haapsalu I Keskkooli ning 1997 omandas TTÜ-s tehnikateaduste magistri kraadi. Peale selle oli Professor Raimund Ubari käe all TTÜ Arvutitehnika Instituudi digitaaldiagnostika laboris tööl teadurina. Õpingute ajal oli tal võimalus viibida mitmetes Euroopa ülikoolides (Darmstadt University of Technology (Saksamaa), National Polytechnical Institute Grenoble (Prantsusmaa), Royal Institute of Technology (Rootsi), University of Linköping (Rootsi)) nii vahetustudengi kui teaduri rollis, University of Ilmenau (Saksamaa) koostööprojekti algatajana, Helsinki University of Technology (Soome) laboritööde läbiviijana jne.

Lisaks õppetööle töötab Priidu tarkvara arhitektina firmas MARKUS Software OÜ, kus on loodud mitmeid modernsetel tehnoloogiatel baseeruvaid tarkvaralisi lahendusi, mida kasutakse paljudes riikides Euroopast Lähi-Idani. Selliste suurte lahenduste loomine on andnud palju väärtuslikku kogemust, mida ta ka oma loengutes tudengitele hea meelega edasi annab.

Priidu Paomets on saanud kahel korral riiklikul tudengitööde võistlusel esikoha (digitaaldiagnostika grupi koosseisus), Motorola korraldatud Baltimaa tudengitööde võistlusel kolmanda koha (samuti digitaaldiagnostika grupiga koos) ning Microsofti korraldatud mobiilirakenduste arendamise võistlusel esikoha. Lisaks meeldib Priidule osaleda erinevates Startup teemaga seotud projektides, olles näiteks Garage 48 üritustel osalenud nii mentori kui lihtosalise rollis. 2016 aastal osales ta koos Läänemaalt pärit tiimiga “Levidera” rahvusringhäälingu korraldatud Ajujahi saates, kus nende ideed „Levon“ hinnati 3. koha vääriliseks.

Vabal ajal meeldib Priidule lisaks tarkvara loomisele tegeleda ka fotograafia, enda igakülgse harimise, idamaiste ideoloogiate ja võitluskunstidega ning veeta aega pere ja sõprade seltsis.

Argo Ilves on omandanud ���سԹ�is magistrikraadi Interaktiivse meedia ja teadmuskeskondade õppekaval ning töötab hetkel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses IT projektijuhina. Lisaks tööülesannetega kaasnevale multimeedia sisutootmisele, on ta väga pühendunud disainile, mis keskendub kasutajale/mängijale/tarbijale/vaatajale. Teda käivitavad kõik uued ja huvitavad tehnilised lahendused ning heameelega haarab ta ka ise jootekolbi. Videode ja videomängudega tegelemiseks annab tuge tema hea visuaalne taju ning tugev pildikeel, mis on tulnud läbi kogemuste nii foto- kui videograafia vallas. Tema lemmikotsing on pildiotsing. Olles kohutav joonistaja võib ta siiski eksimatult kompositsiooni tunnetada ja aru saada, mis on kasutatav.

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100%

Sisseastumise ajakava vaata siit

Vastuvõtueksam toimub ühel päeval ja koosneb kahest osast: test arvutiklassis 50% (kõik kandidaadid sooritavad testi ühel ajal) ja individuaalne vestlus 50% (vestlusele, mis toimub samal päeval, pääsevad 50 kandidaati vastavalt testi tulemuste pingereale).

1. Test arvutiklassis, millega hinnatakse kandidaadi teadmisi ja baasoskusi informaatika valdkonnast.  Testi kestus 1 tund. Test moodustab vastuvõtueksami lõpptulemusest 50%. Testiga selgitatakse välja kandidaadi üldteadmised informaatikast ja disainist ning loogilise mõtlemise,  inglise keele (mõned ülesanded on inglise keeles) ja pseudokoodi lugemise oskus (ei eelda tingimata programmeerimise oskust, kuigi see tuleb kasuks).
   Vestlusele pääsevad 50 kandidaati vastavalt testi tulemuste pingereale. Vestlusele pääsenute nimekiri ja ajakava antakse teada hiljemalt 1 tund peale testi.
2. Individuaalne vestlus vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse kandidaadi õpimotivatsiooni ja sobivust erialale. Vestlus moodustab vastuvõtueksami lõpptulemusest 50%.

Hindamise kirjeldus:

Test kuni 50 punkti, mis annab kokkuvõttes 50% vastuvõtueksami tulemusest.

Vestlusel on kaks hindajat, kes annavad kumbki kuni viis punkti viies kategoorias (eelnev õpi- ja töökogemus, huvi valdkonna vastu, eelteadmised õppekavast, õpimotivatsioon, suhtlemisoskus).

Vestlusel on võimalik saada kuni 50 punkti (kaks hindajat * (5 kategooriat * 5 punkti)).

Vestlusel saadud punktid annavad kokku 50% lõpptulemusest.

Vastuvõtueksami tulemus = testi tulemus + vestluse tulemus.

Maksimaalne vastuvõtueksami tulemus on 100 punkti.

Vastuvõtulävend on 65 punkti.

��Ä���ٱ�����Ü�����ѱ�������:

• Loogika: Kõige noorem on 2-aastane. Iga järgnev laps on kahe aasta võrra vanem. Mitu last on peres, kui kokku on nende vanus 20?

• Informaatika: Milline järgnevatest programmidest ei ole mõeldud teksti töötlemiseks: a) MS Word, b) Notepad c) LibreOffice Calc d) WordPad

• Disain: Vali esitatud piltide hulgast parima kompositsiooniga pilt.

• Programmeerimine: Kirjelda, mida teeb järgmine programmikood: number =input('Sisesta arv ühest kümneni) answer = input * 10 print('Vastus on', answer)

Eksamil käsitletavad erioskused: erialase inglise keelse teksti mõistmine.

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Silmapaistvad vilistlased:

TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika andis mulle mitmekülgsed baasteadmised erinevatest infotehnoloogia valdkondadest. Sõbralik ning kokkuhoidev kollektiiv inspireeris omandama ning koheselt ka rakendama uusi teadmisi. Juba esimesel aastal alustasin teadmiste praktiseerimist esimeste klientide näol.
Minu õpingute algust kuni tänase päevani iseloomustab kõige paremini USA kaitseministri Donald Rumsfeld-i tsitaat:
"On olemas teada-tuntud teadmised; me teame, et me teame. On olemas teada-tuntud mitteteadmised; me teame, et on mõningaid teadmisi, mida me ei tea. Kuid on ka teadmata mitteteadmised; need, mida me ei tea, et me ei tea."
Õpinguid alustades olin ma arusaamal, et mul on mõningane teadmistepagas omandatavast valdkonnast juba olemas. Teadsin ja tunnetasin oma teadmiseid ja oskuseid. Ülikooli lõpetades olin ma küll palju juurde omandanud, kuid saanud ka arusaama kõigest sellest, mida ma veel ei oska.
Tänaseks, olles omandamas magistrikraadi äriinfotehnoloogia erialal, juhtides kiirelt kasvavat iduettevõtet, võin selgelt väita, et kõige olulisem on endale lahti mõtestada tsitaadi viimane lause.
Minu sõnum tänastele sisseastujatele on see, et olge julged ja pealehakkamist täis, unistage suurelt, ning mis kõige tähtsam, katsuge olla praktilised.

Rakendusinformaatika on minu jaoks lahti mõtestatult “arvutiteadus praktiliselt”. Üks peamisi põhjuseid, miks otsustasin Haapsalu kasuks oligi see, et tegemist oli väga praktilise õppekavaga. See tähendas seda, et kogu õpitu tuli kohe praktikasse panna. Olin selleks ajaks aru saanud, et puhtalt teooriast ei piisa mitte ühegi õpingu juures. Uusi omandatud teadmisi saab kinnistada ainult läbi praktika, seejuures kolistades kõik võimalikud ämbrid läbi.

Informaatika õpingute käigus meeldis mulle kõige enam see, et arvuti tegi seda, mida ma tal palusin teha. Kui ta tegi midagi valesti, siis asi polnud selles, et tema ei saanud minust õigesti aru, vaid mina kommunikeerisin end temale valesti. Sama suhtlemise põhimõtet püüan ka igapäevaselt klientidega rakendada. Kui nemad ei mõista minu öeldut, siis asi pole selles, et nad pole piisavalt taibukad ITs, vaid mina olen liiga keerukalt olukorda selgitanud. Inimestega igapäevaselt suheldes tulebki aru saada, et indiviidid on erinevad ning igaühega neist tuleb rääkida nende “keeles”.

Õpingutest Haapsalus on ennekõike meeles personaalsus, mis õppima asunud noorele IT huvilisele osaks sai. Õppegrupid olid just paraja suurusega! Õ������õ�ܻ�udel oli aega ning tähelepanu igale tudengile ja samas oli meid piisavalt palju, et erinevad ideed ja vaatenurgad pääseksid esile. Lisaks õppejõudude igakülgsele toele on kolledži tudengite kasutuses suurepärased õpitingimused. Õppisin kolledžis veel ajal, kui nii minul kui ka enamus kursusekaaslastest polnud kodus ei arvutit ega normaalset internetiühendust. Seega oli äärmiselt oluline, et saime koolis kasutada arvutilaboreid ja kogu seadmete parki ka õppetöövälisel ajal. Just need õhtused üheskoos veedetud tunnid ning kodu-, grupi- ja kursusetööde kallal pusimised andsid meile kõigile nii palju juurde. Meeldis ka see, et õppetöö ei jäänud liialt teoreetiliseks – loenguid viisid sageli läbi praktikud ja omal alal tuntud spetsialistid ning ka praktilise töö maht oli küllaltki suur. See andis selgema arusaamise tuleviku töö reaalsest olemusest. Võib öelda, et mulle hakkas Haapsalus suisa sedavõrd meeldima, et kuigi jätkasin peale lõpetamist IT-juhtimise magistriõppega Tallinnas, siis jäin veel aastateks kolledžiga seotuks. Andsin oma panuse õppekava arendusse ning seisin selle eest, et IT-valdkonna õpe oleks Haapsalu Kolledžis nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt akrediteeritud.

Tänaseks töötan Eesti suurimas telekomi ettevõttes ning juhin IT spetsialistide ning tehnikute toimetamist meie klientide juures üle vabariigi. Puutun kokku väga paljude telko ning IT valdkonna inimestega ning tajun üha selgemalt, kuivõrd olulised on teoreetiliste teadmiste kõrval praktilised oskused. Seega julgustan õppima asudes valima rakenduslikke erialasid, mis võimaldavad juba esimese 3 õpinguaastaga spetsialiseeruda ning omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Samas loob rakenduslik õpe kõik eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetanul on eeldused töötada näiteks tarkvaraarendaja või infosüsteemide arendajana ning rollides, kus on vaja siduda tehniline teostus ja kasutajakesksus. Omandatud oskused toetavad tööd nii arendusmeeskondades kui ka laiemalt digilahendusi kasutavates organisatsioonides.

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Õpinguid saab jätkata magistriõppes nii Eestis kui ka välismaal, sõltuvalt huvist tarkvaraarenduse, disaini, haridustehnoloogia või muude infotehnoloogiaga seotud suundade poole.