ÍøÆسԹÏ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)

• Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ning kirjutada ja kaitsta magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

• Eesti uuringute õppekava üliõpilastel on võimalik kandideerida erinevatele stipendiumitele, mida pakuvad  ja . Eesti kirjanduse tõlkimise suuna valinud tudengid saavad kandideerida  stipendiumitele. 
• Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli.
• Ãœliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja , mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÃœHI saal“. Kõik huvilised on oodatud ka Tallinna Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
• Eesti uuringute magistrikava teeb koostööd , ,  ja välisülikoolide eesti keele õpetajate võrgustikuga.
• Eriala omandamist toetab hästi välja arenenud ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ka ülikooli akadeemilist raamatukogu.
• ÍøÆØ³Ô¹Ï asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ãœlikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu Ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.

Piret Viires meedias:

• Sirp (5.01) . Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
• Piret Viirese minutiloeng

Anna Verschik on üldkeeleteaduse teenekas professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

• Anna Verschik oli  (28.02.2017) saatekülaline.
• Kuula Anna Verschiku miniloengut

Ele Arder on eesti keele kui teise keele õpetaja. ÍøÆسԹÏis töötab ta peamiselt A1- ja A2-taseme eesti keele õppijatega. Ta naudib algtaseme õpetamist, sest see võimaldab tal kujundada õppijate esmase kokkupuute eesti keelega, aidata neil leida sobivaid õppemeetodeid ning julgustada neid kiiresti keelt kasutama. Tema jaoks peitub igas keeleõppemomendis võimalus tutvustada Eesti kultuuri, mis aitab luua õppijatega sügavama ja usalduslikuma kontakti. Arder leiab, et üliõpilased on väga kiire õppimisvõimega ning nende huvi eesti keele ja kultuuri vastu on sageli suurem, kui eestlased ise aimavad.

Marek Tamm on ÍøÆسԹÏi humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor. Ta on TLÃœ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees ning Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on lõpetanud Tartu Ãœlikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal ÍøÆسԹÏis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• , Päevaleht (4.06.2017)
• Kuula Marek Tamme lühiloenguid ja

Karsten Brüggemann on poliitilise ja sotsiaalajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.

Kristo Nurmis on ajaloolane ja ÍøÆسԹÏi Humanitaarteaduste Instituudi 20. sajandi ajaloo lektor. Ta teenis oma doktorikraadi Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloo ala (2022). Kristo tegeleb praegu oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi legitimatsioonipoliitikat okupeeritud Balti riikides, 1939-53.

Tõnis Saarts on ÍøÆسԹÏi võrdleva poliitika dotsent. Ta on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ãœlikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.

• Kuula Tõnis Saartsi lühiloenguid ja

Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.

• Joosep Susi Sirbi kirjanduskülje rubriigi 
• Joosep Susi saates â€žEkspert eetris“
• Joosep Susi raadiosaade , mis keskendub viimaste aastate eesti luule olulisematele suundumustele ja autoritele

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontovil on magistrikraad romaani keeltes ja tõlketeoorias ning doktorikraad kultuuriuuringutes (ÍøÆسԹÏ, 2021). Tema doktoriväitekiri uuris tõlkepoeetikat, et kirjeldada ja kontseptualiseerida sellist lähenemist luule tõlkimisele, mis asetab niihästi luuletaja kui ka tõlkija tegevuse ühte ja samasse loomingulisse kontiinumisse. Tema akadeemilisteks huvideks on kultuuriuuringud, peamiselt inglisekeelsetes kirjandustes, tõlkimise teooria ja praktika, luule ja suulise traditsiooni poeetika, kognitiivsed kirjandusuuringud ja loominguteooria. Ta on õpetanud kirjandusanalüüsi, võrdlevat poeetikat, iiri kirjandust ja kultuuri ning akadeemilist kirjutamist inglise keeles. Ta on koolitanud ilukirjanduse tõlkijaid (koostöös Eesti Kirjanduse Keskusega) ja Cambridge'i eksami suulisi eksamineerijaid. Ta tõlgib eesti luulet kirjastamiseks ja esinemiseks. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

Lauri Linask õpetab kultuuriteooriat, semiootikat ja teisi nende valdkondadega seotud aineid. Ta on lõpetanud Tartu Ãœlikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe. °Õ±ð²¹»å³Ü²õ³Ùöös tegelen semiootika teooriaga, uurin kultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad mind kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

• Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt .
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kirjalikust ja suulisest osast. ³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i hinne kujuneb tavakandidaatidel 40% enesetutvustusest ja 60% vestlusest, tõlkesuuna kandidaatidel 40% enesetutvustusest, 15% tõlkenäidisest ja 45% vestlusest.

• Kirjaliku osa jaoks esitab kandidaat enesetutvustuse, mille pikkus on 1-2 lehekülge. Enesetutvustus tuleb PDF-vormingus üles laadida elektroonilisse sisseastumissüseemi DreamApply või SAIS.
• Suuline osa on vestlus. Vestlusele kutsutakse ainult need kandidaadid, kes on kirjaliku osa eest saanud vähemalt nõutava minimaalse punktisumma (28 punkti). Vestluse aeg lepitakse kandidaadiga individuaalselt kokku e-posti teel. Kui vestluse kuupäev ja kellaaeg kandidaadile ei sobi, siis on tal võimalus osaleda järgmiseks vestluseks väljakuulutatud eksamipäeval.
• Ãœliõpilaskandidaat, kes soovib spetsialiseeruda eesti kirjanduse tõlkimise erialale, peab esitama lisaks eelnevale ka ³Ùõ±ô°ì±ð°ì²¹³Ù°ì±ð²Ô»å¾± eesti keelest oma emakeelde koos eestikeelse originaaliga (2 lk). Sellele spetsialiseerumissuunale kandideerimiseks on vajalik eelnev eesti keele oskus.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ite ajakava

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud üliõpilane on heade teadmistega eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonna asjatundja, kes oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Need teadmised annavad võimaluse töötada oma asukohamaal või Eestis kultuuri-, majandus- ja ärisidemete valdkonnas, diplomaatilisel tööl, kultuuriekspordi ja loomemajanduse vallas. Õppekava lõpetanul on samuti eeldused asuda tööle eesti kirjanduse tõlkijana võõrkeeltesse.

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

Eesti uuringute magistrikava lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks ÍøÆسԹÏi kultuuride uuringute doktorikaval.