Eesti ülikoolide rohenädal 16.-20. märts 2026
16-.20. märtsini toimub Eesti ülikoolide rohenädal, mille eesmärk on hoida nii ülikoolides kui ka laiemalt tähelepanu kestlikkuse teemadel.
Rohenädala sündmused Eesti ülikoolides
سԹ
18.-19. märtsil toimub rahvusvaheline teadus- ja arenduskonverents “Universities as Change Agents in Sustainable Development”, mis keskendub koostöö edendamisele ning rahvusvaheliste ja valdkonnaüleste partnerluste tugevdamisele ülikoolide, omavalitsuste, vabaühenduste ja ettevõtete vahel, et suurendada nende ühiskondlikku mõju. Konverentsil tutvustatakse innovaatilisi, skaleeritavaid ja laiemalt rakendatavaid lahendusi, mis toetavad kestlikkuse lõimimist õppetöösse, teadustegevusse, ülikoolide igapäevasesse toimimisse ja koostöösse kogukondadega. Samuti käsitletakse kestliku arengu hariduse põhiteemasid. Üritus pakub ka doktorantidele ja järeldoktoritele võimaluse tutvustada oma teadustööd ning luua kontakte kestlikkuse valdkonna tunnustatud teadlaste ja praktikute esindajatega.
20. märtsil kell 14 toimub سԹi sünnipäevakonverents "Targalt tulevikku", mis toob fookusesse kestlikkuse kui meie julgeoleku ja heaolu vundamendi, uurides teaduse, riigi ja ettevõtluse koostöökohti muutuvas maailmas. Päev seob ühtseks tervikuks suured teemad geopoliitikast ja linnastumisest kuni vaimse tervise, targa tarbimise ja kriisikindluseni.
20. märtsil ilmub سԹi ajakiri, mis on pühendatud kestlikkusele ja kestmisele, olemasoleva mõtestamisele, hoidmisele ja esiletoomisele. „Ühelt poolt peame ikka ja jälle rääkima kliimakriisist ja selle mõjust. Teisalt on vaja selgemalt läbi mõelda, mida tähendab kestlikkus laiemalt ja mida vajab kestma jäämine,“ ütleb ajakirja peatoimetaja Aija Sakova. Nagu teadlased ajakirjas rõhutavad: kestlikkus ei ole pelgalt loodusteaduslik küsimus, vaid eelkõige inimeste hoiakute ja valikute küsimus.
Ajakirja saab tasuta lugemiseks võtta Tallinna ÜǴDZ ajakirjapüstakutelt, mille leiab õpikeskusest ja avalikest koridoridest.
سԹi on keskkonnateemaline installatsioon, mis kutsub mõtestama liikumisharjumusi (Astra hoone teadlaste foorum).
Installatsioon toob visuaalselt esile, kuidas inimesed ülikoolilinnakusse jõuavad, milliseid transpordivahendeid kasutatakse ning millised valikud on keskkonnale säästlikumad. Külastajad saavad siduda oma teekonna installatsiooniga, lisades mustrisse ühe lõime, mis sümboliseerib individuaalseid valikuid ühises keskkonnamõjus.
Töö keskmes on küsimus, kuidas meie igapäevased otsused mõjutavad laiemat keskkonda. Installatsioon pakub võimalust võrrelda erinevaid liikumisviise ning näha nende mõju ajale, mugavusele ja keskkonnale.
Digiprügi koristusnädal: Digikoristus tähendab vanade failide, fotode, e-kirjade ja rakenduste kustutamist, mis pole enam vajalikud. Vähem salvestatud andmeid tähendab väiksemat energiakulu serverites ja pilveteenustes, mis omakorda aitab vähendada keskkonnakoormust.
Ekspert eetris: Katrin Männik ja Tarmo Pikner “Miks peaks kestlikkust õpetama kõigile?”
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord vaatluse alla üks kaasaja põletavamaid ja samas enim vääriti mõistetud mõisteid – kestlikkus. سԹi Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tarmo Pikner ning jätkusuutliku hariduse teadur ja keskkonnamuutuste klastri KEKO juht Katrin Männik lahkavad küsimust, kas kestlik tulevik on pelgalt teaduslik ja poliitiline projekt või nõuab see sügavamat kultuurilist nihet ja suhtumise muutumist. Saade on eetris alates 18. märtsil سԹi YouTube kanalis ja Delfi Fortes.
Teadusgaleriis (Astra I korrus) on avatud Piret Räni näitus „Kuidas me oleme KLIIMA ära rikkunud“. Näitus koondab kunstnik Piret Räni aasta jooksul loodud kliimateemalised visuaalsed kokkuvõtted, mis avavad keerukaid keskkonnaküsimusi selgelt ja mõtestatult. Fookuses on kolm põimuvat teemat: Mondo Maailmakooli infograafikute kogumik „Kliimamuutused looduses ja ühiskonnas“, TLÜ uurimisrühma Seemik ja Piret Räni koostöös valmiv „Müüdimurdja käsiraamat: kliima“ ning 2024. aastal valminud visuaal toiduraiskamise keskkonnamõjust. Kõik näitusel esitatud materjalid põhinevad tänapäevastel teaduslikel seisukohtadel ning kutsuvad mõtlema, kuidas jõuda kliimateadmistega võimalikult paljude inimesteni.
Terra galeriis (Terra II korrus) on avatud Jane Remmi näitus “Koid purevad elu topilist kudet”. Uurimistöö fookuses on kehaliselt kogetud ja argieluline seotus teiste liikidega, eriti naiste suhe kohaliku loodusega ning selle sümboolne väljendus pärimuskultuuris. Sealhulgas kirjades, toitumis- ja ravipraktikates, regilauludes ja igapäevaelu toimingutes. Kunstipraktika kaudu luuakse dialoog esivanemate loodustarkuse, tänapäevase ökoloogia ja keskkonnahumanitaaria vahel ning uuritakse, mida on võimalik õppida taimedelt ja loomadelt. Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja õppejõud سԹi BFMis. Tema looming keskendub looduskogemuse kujutamisele, koosloomelistele praktikatele ja suhtlusele mitteinimlike eluvormidega.
Tallinna Tehnikaülikool
16. märtsil kell 15-16 toimub avalik veebiloeng “سԹerda endale AI-õpiassistent. Teadlik AI kasutus = väiksem jalajälg”. E-töötuba õpetab tehisintellekti kasutama ainekursuse läbimiseks. Samm-sammult õpime koostama endale abilise, mida saab kasutada erinevate kursuste läbimiseks. Töötoa käigus teadvustame tehisintellekti jalajälge ning püüame seda vähendada teadlike valikutega. Töötuppa ei ole vaja registreerida ning see on järelvaadatav. Veebiloengut ja töötuba viib läbi TalTechi IT didaktika nooremprofessor, TLÜ tehisintellekti didaktika vanemteadur Janika Leoste.
Eesti Maaülikool
17. märtsil toimub konverents "Kestlik linn, linnak ja liikumine“, kus arutleme selle üle, kuidas kujundada linnaruumi ja ülikoolilinnakuid viisil, mis toetab kestlikku liikumist, elurikkust ja keskkonnateadlikke valikuid igapäevaelus. Kohtuvad teadlased, linnaplaneerijad, praktikud ja huvilised, et arutada, kuidas teadus, poliitika ja ruumiplaneerimine saavad suunata kestlikumat käitumist. Eraldi tähelepanu all on ülikoolilinnak kui koht, kus kestlikke lahendusi saab katsetada, rakendada ja pakkuda eeskuju kogu ühiskonnale.
18. märts kell 10-12 toimub koolitus "Kuidas suunata inimeste käitumist keskkonnateadlikumaks“, mis keskendub sellele, milliste meetmetega on võimalik mõjutada inimeste valikuid keskkonnasõbralikumaks. Arutleme, kas ja kuidas aitavad käitumist muuta keskkonnamaksud (nt automaks, energiaaktsiis) ning toetused, ning kas kõik keskkonnamaksud on üldse loodud käitumise suunamiseks või täidavad need pigem teisi eesmärke. Samuti käsitleme informatsiooni ja teadlikkuse rolli keskkonnakäitumise kujundamisel ning seda, kas ja millal on vaja täiendavaid tõukeid ja süsteemseid lahendusi.
19. märtsil kell 12-12.30 toimub karjääripäeva raames loeng "Kestlikkus kui karjäär: teadmised, oskused ja võimalused", jagatakse oma isiklikku haridusteed ja tööalaseid kogemusi, rääkides sellest, millised õpingud ja oskused on olnud kasulikud kestlikkuse valdkonda suundumisel, millest on olnud vähem kasu ning kuidas on Eesti Maaülikool tema arengut toetanud. Samuti tuuakse välja positiivseid näiteid EMÜs õppimise kogemusest ning avatalse, miks on ettevõtetes üha enam vaja kestlikkuse eksperte, milliseid teadmisi ja oskusi see roll eeldab ning kuidas selles valdkonnas teadlikult oma teed kujundada.
20. märts kell 10-12.30 toimub ekskursioon A. Le Coqi tehasesse.
Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool
16. märtsil kell 19 toimub filmiõhtule „Kriimsilm, karuott ja rebane“ ja aruteluring „Kellele on vaja looduskaitset?“, kus näeb Riho Västriku filmi „Kriimsilm, karuott ja rebane“, mis avab suurkiskjate elu Eesti looduses. Sellele järgneb Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste arutelu „Kellele on vaja looduskaitset?“. Vaatleme loodust ja looduskaitset kui väärtust ja arutleme miks ja mida võiks igaüks meist looduskaiste heaks teha. Modereerib keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel. Arutelu saab jägida ka . Filmiõhtu toimub Tartu Ülikooli Jakobi 2 ringauditooriumis.
Tartu Ülikool
18. märtsil kell 14-17 toimub Viljandi kultuuriakadeemia Vilma õppehoones (Turu 7–225) villakoja kümnendale aastapäevale pühendatud seminar „Kohalik lambavill kestlikkuse teenistuses“, kus keskendutakse lambavilla uurimisele ja väärtustavale kasutamisele.
Veel kümme aastat tagasi hävis pea 90% kohalikust villast eesmärgipärast rakendust leidmata. Nüüdseks on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid arenguruumi on endiselt. Seminaril antakse ülevaade, milliseid lambavillaga seotud õppe- ja teadusprojekte ning muud arendustegevust on Eestis viimase kümne aasta jooksul tehtud.
Ettekannetega esinevad doktorandid Katrin Kabun ja Diana Tuulik ning rahvusliku tekstiili lektorid Astri Kaljus ja Ave Matsin. Seminar võetakse kokku aruteluringis, kus otsitakse tulevikusamme villa kasutuspotentsiaali suurendamiseks.
Eesti Kunstiakadeemia
19. märtsil kell 10-12
toimub EKA valges majas (Kotzebue 10, ruum V-304) ringdisaini töötuba "Nähtav parandamine ja muutusi tervitavad esteetikad". Õpitoas saab osaleja oma rõivaste augud paigata, plekid kaunistada või kulumised toestada nähtava parandamise stiilis. Käelise tegevuse kõrvale räägime rõivaste lugusid ja kirjutame parandades mõne eseme loo ümber. Töötuba viib läbi disainer-uurija, craftivist, EKA lektor ja doktorant Marta Konovalov. Ta keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilile, töötoas tutvustab ta oma loovuurimust.
Töövahendid on kohapeal olemas, kuid osalejal palume võimalusel kaasa võtta mõni auklik, kulunud või plekiline rõivaese. Näiteks kampsun, sall, sokid, müts, kindad, jope, teksad, t-särk vmt.
Lisainfo: monika.maljukov@tlu.ee