ISSEP 2026 tõi سԹi kooliinformaatika uurijad üle Euroopa
20.–23. septembril toimus سԹis 19. rahvusvaheline kooliinformaatika teaduskonverents ISSEP 2026 (International Conference on Informatics in Schools: Situation, Evolution, and Perspectives), mis tõi Tallinnasse kooliinformaatika uurijad ja õpetajad üle Euroopa. Konverentsi võõrustas سԹi digitehnoloogiate instituut.
Nelja päeva jooksul toimusid doktorantide seminar, teadusettekanded, töötoad, posterettekanded ja paneeldiskussioonid. Tänavuse programmi kesksete teemade hulka kuulusid tehisintellekt informaatikahariduses, raalmõtlemine, programmeerimise õpetamine, õpetajate roll digihariduse arendamisel ning küsimus, milliseid teadmisi ja oskusi vajavad õppijad kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Konverents lõppes Eesti koolide külastustega, kus rahvusvahelised osalejad said tutvuda kohaliku informaatikaõpetusega.
Ühe konverentsi peaettekande pidas Euroopa parima tehnikaülikooli ETH Zürichi professor Juraj Hromkovič, kes tutvustas geneetilist sokraatilist meetodit koodivigade avastamisel. Selle keskmes on mõte, et informaatikatunnis ei peaks õpilastele õpetama üksnes õpikuteksti või tehnoloogia rakendamist, vaid aitama neil mõista protsesse ja tehnikaid, mis meie igapäevast internetiliiklust toimimas hoiavad.
Hromkoviči sõnul peaks õpetamise eesmärk olema kasvatada tehnoloogia loojaid, mitte inimesi, kes oskavad etteantud mustri järgi tegutseda. „Ärge õpetage teaduse valmisprodukte, vaid protsesse, mille kaudu nendeni on jõutud,“ võttis Hromkovič oma sõnumi õpetajatele kokku. Tema sõnul tähendab see suurema tähelepanu pööramist originaalsusele, loovusele ja kujutlusvõimele.
Teise peaettekande pidas Eesti droonifirma Threod Systems personalijuht Maria Kütt, kes vaatas tehisintellekti ja kiiresti muutuva tööturu mõju informaatikaõppe sisule tööandja vajaduste perspektiivist. Küti sõnul ei tähenda tehnoloogiline areng tingimata tänaste ametite kadumist, küll aga muutuvad ametikirjeldustes sõnastatud tööülesanded. Seetõttu ei piisa informaatikatundides ainult traditsiooniliste teadmiste-oskuste õpetamisest, vaja on õppeainet pidevalt kaasajastada koostöös tööandjatega.
„Informaatikaõpetajate väljaõpetamisel on oluline õpetada tulevikuoskusi, aga teisalt on üha olulisemad ka üldpädevused – tahe ise probleemidele lahendusi leida, võimekust ümber õppida, koostööd teha ja uute olukordadega kohaneda,“ ütles Kütt. Sama oluline on tema sõnul kriitiline mõtlemine ja oskus hinnata, mis jääb muutuvas keskkonnas oluliseks ning mis mitte.
Tehisintellekti roll kooliinformaatikas oli fookuses ka teadusettekannetes ja konverentsi lõpetanud paneeldiskussioonis „Innovatsioon informaatikaõppes tehisaru ajastul“. Tiheda retsenseerimise sõela läbinud konverentsiartiklite ettekannetes käsitleti muu hulgas TI-kirjaoskust, TI kasutamist programmeerimise õpetamisel, võrgu ja riistvaratehnika õpetamist põhikoolis, raalmõtlemist, õppijate digikäitumist ning informaatikaõpetajate vajadusi ja väljakutseid.
ISSEP 2026 konverentsi peakorraldajad olid Mart Laanpere Tallinna ÜǴDZ ja Piret Luik Tartu ÜǴDZ, kelle toimetamisel on kirjastuses Springer valmimas kogumik, mis sisaldab 14 parimat artiklit konverentsilt. Ülejäänud artiklid, töötubade ja postrite kokkuvõtted avaldati konverentsi veebilehel .
Seekordse ISSEP konverentsi parima artikli auhinna võitis teadustöö teemal “Computational Thinking and Mathematical Word Problem Solving in Primary School” mille autoriteks olid Marika Parviainen (Turu ülikool), Valentina Dagienė (Vilniuse ülikool), Jake McMullen, Daranee Lehtonen ja Jo Van Hoof (Turu ülikooli õpianalüütika keskusest). Konverentsi juhtrühm tõstis selle artikli esile uurimistöö kvaliteedi, originaalsuse ja olulise panuse eest üldharidusekoolide informaatikaõppe edendamise tõttu.
Fotode autor Dorottya Vincze