Bioloogia (kõrvalerialaga)
Soovid mõista, kuidas toimib elu alates raku biokeemiast ja geenide avaldumisest kuni liikide mitmekesisuse ning ökosüsteemideni? سԹ on ainus kõrgkool pealinnas, kus saad õppida bioloogiat peaerialana bakalaureuseastmes. Meie laiapõhjalises õppes käib teooria käsikäes põnevate labori- ja välitöödega.
Õpi elusloodust mõistma ja seostama
See õppekava pakub Sulle õmalust ühendada tugevad bioloogia baasteadmised endale sobiva kõrvalerialaga.
-
Keemia: ideaalne valik neile, keda huvitavad biokeemilised protsessid ja molekulaarteadused ning laboritöö.
-
Infotehnoloogia: kaasaegne ja nõutud kombinatsioon bioinformaatika, tehisaru (AI) ja andmeanalüüsi suunal liikumiseks.
-
Ծõٳܲ: suurepärane ettevalmistus neile, kes soovivad siduda bioloogia ja psühholoogiaalaste teadmistega ning suunduda haridus- õ tervisevaldkonda.
Loo täpselt selline kombinatsioon oma haridusteest, mis viib sind edasi nii teaduses, haridus- ja tervisvaldkonnas kui ka keskkonnateemades.
Praktiline õpe ja tulevikutehnoloogiad
Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekavas ei piirdu õpe ainult loengute ja seminaridega, suurt rõhku paneme laboripraktikumidele ning koostööle teadusgruppidega. Saad töötada päris teaduslaboris, kasutada kaasaegset aparatuuri ning teha oma lõputöö mõne teadussuuna juures.
-
Kaasaegsed digivahendid ja AI: õpid bioloogiliste andmete analüüsimiseks ja uurimistööde planeerimiseks kriitiliselt ja eetiliselt kasutama nüüdisaegseid digilahendusi ning tehisintellekti rakendusi.
-
Molekulaarteaduste laborid: kasutad kõrgetasemelist aparatuuri mikrobioloogia, geneetika ja rakubioloogia praktikumides, kus õpid reaalset andmekogumist ja tulemuste tõlgendamist.
-
Suvised välipraktikumid: õpid kolme suve jooksul põhjalikult tundma Eesti looduse liike ja kooslusi nende loomulikus keskkonnas — soodest ja metsadest rannikuteni.
-
Interdistsiplinaarne projektõpe (ELU): lahendad reaalseid probleeme ja arendad meeskonnatöö- ja juhtimisoskusi koos teiste erialadeüliõpilastega.
Heida pilk molekulaarteaduste laboritele
Keda ootame õppima?
- Sind huvitavad eluslooduse protsessid, geneetika ja ökosüsteemide mitmekesisus.
- Tahad arendada kriitilist mõtlemist - õppida eristama teaduspõhiseid seisukohti pelgalt arvamustest.
- Soovid mõista rakkude sees toimuvaid biokeemilisi protsessid ja organismide mitmekesisust erinevates kooslustes ja ökosüsteemides.
- Sind huvitavad loodusteadused ja soovid, et õppekava ülesehitus annaks Sulle vabaduse ning viiks Sind edasi nii teaduses, haridus- ja tervisevaldkonnas kui ka keskkonnateemades.
- Soovid saada valdkonna tippspetsialistiks ning vajad selleks tugevat erialast vundamenti.
- Soovid tulevikus saada gümnaasiumi õ põhikooli loodusteaduste õpetajaks ning vajad selleks erialast ettevalmistust.
Miks tulla meile õppima?
-
Ainus õmalus õppida bioloogiat pealinnas. سԹ on ainuke koht Tallinnas, kus saad omandada bakalaureusekraadi bioloogia peaerialal.
-
Saad kombineerida peaeriala Sulle sobiva kõrvalerialaga. Tegemist on paindliku õppekavaga, mis õmaldab Sul lisaks bioloogiale süveneda keemiasse, infotehnoloogiasse õ Ծõٳܲse (psühholoogia ja haridusteadused), luues just Sinu tulevikuplaanidele vastava hariduskombinatsiooni.
-
Suur rõhk praktilisel õppel ja välitöödel. Õppekava selgroo moodustavad mahukad laboripraktikumid ja kolm suvist välipraktikat. Saad õmaluse õppida tundma Eesti looduse liigirikkust ning rakendada teoreetilisi teadmisi otse looduses.
-
Õpid lahendama probleeme koostöös teiste erialade tudengitega. Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe, kus eri suundade tudengid töötavad ühiste eesmärkide nimel ja otsivad lahendusi päris probleemidele.
-
Saad osa rahvusvahelisest õpikeskkonnast. Lisaks meie oma tunnustatud õppejõududele kaasame õppetöösse eksperte välisülikoolidest. Samuti on Sul õmalik täiendada end Erasmuse programmi kaudu Euroopa partnerülikoolides.
ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus?
Eriala omandamist toetav õppekeskkond ja üliõpilaselu
Õppetöö toimub valdavalt väikestes gruppides, mis õmaldab läheneda üliõpilaste huvidele ja õpivajadustele personaalselt. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.
Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on õmalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka . Samuti on igal instituudil ka oma üliõpilasnõukogu. سԹi üliõpilased osalevad laialdaselt ülikooli juhtimises ning on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja ühiskondlikest õmalustest ning kasutavad neid aktiivselt.
eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.
ühendab üliõpilasi, kes tunnevad huvi roheteemade vastu ning soovivad panustada kestlikumasse tulevikku. Klubi pakub tasakaalu õppetööle, tuues kokku teadlikud arutelud keskkonnaküsimuste üle ja praktilised tegevused ülikooli keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Heida pilk nende tegemistele .
koondab geograafia- ja keskkonnahuvilisi üliõpilasi, pakkudes ühist platvormi erialasteks aruteludeks, põnevateks sündmusteks ja kogemuste vahetamiseks. Heida pilk nende tegemistele .
Õppekava ja -ained
Õ𱹴ǰi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õ𱹴ǰ: ä𱹲õ
Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.
Olulised erialaained ja kõrvalerialad
Peaerialaks on bioloogia. Õppekava läbimiseks tuleb valida endale kõrvaleriala ning see valik tuleb teha esimese õppeaasta kevadsemestri jooksul. Kõrvaleriala läbimine bakalaureuse astmel õmaldab jätkata õpinguid vastavate erialadega seotud magistriõpetes. Samuti annab see pärast õpetajakoolituse magistriõpingute lõpetamist õiguse õpetada vastavat õppeainet põhikoolis. Kõrvaleriala saab valida loodus- õ täppisteaduste valdkonnast (keemia, infotehnoloogia õ Ծõٳܲ), sest nii on lihtsam siduda seda bioloogiaga ning kasu õpingutest on seetõttu suurem.
ղٳܱõٳܳپԲܲ
- ղٳܱõٳܱ 100%.
- Vastuvõtulävend on 65 punkti.
Kandidaadil peab olema keskharidus õ sellele vastav kvalifikatsioon.
ղٳܱõٳܱ
Bioloogia (kõrvalerialaga) ja integreeritud loodusteaduste vastuvõtueksam toimub koos. Kui soovitakse kandideerida nii bioloogia kui integreeritud loodusteaduste õppekavale, siis tuleb SAIS-s esitada avaldus eraldi mõlemale õppekavale.
Kandidaadid jagatakse vastuvõtueksamiks väiksematesse gruppidesse, täpse aja saab teada SAISis pärast avalduse esitamist. Bioloogia ja integreeritud loodusteaduste jaoks on koostatud ühine küsimuste nimistu bioloogia, geograafia, keemia ja füüsika erialaküsimustega. Kui kandideeritakse bioloogia õppekavale õ mõlemale õppekavale, valitakse nimekirjast üks bioloogia eriala küsimus ja kaks nimekirjast vabalt valitud küsimust.
100% suuline eksam, millele eelneb kirjalik eriala küsimuste vastuste ettevalmistuse aeg. Suulisel vestlusel hinnatakse ka õppija erialase eesti keele oskuse taset (väljendus, arusaamine) ja motivatsiooni.
Hinnatakse protsendipunktidega. Pingerida kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete keskmistamise ja järjestamise tulemusel. Juhul kui kandidaat on tõestanud erialase vabatahtliku töö kogemust, lisatakse 5 punkti. Kandidaat on erialast tööd tõendava tõendi eelnevalt üles laadinud SAISi keskkonda.
Hinnatakse erialateadmisi keskkooli programmi mahus. Ettevalmistuseks korrata loodusteaduste teemasid keskkooli riikliku õppekava mahus.
Õõܻ
Kairi Koort
Bioloogia õppekava juht ja süsteemibioloogia lektor
Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud سԹi Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tiina Elvisto
Taimeökoloogia dotsent
Tiina Elvisto on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina ning bioloogia ja keemia õpetaja kutsega ning kaitsenud samas doktorikraadi ökoloogiast. Loodusteaduslikud huvid on olnud seotud roostike, puisniitude ja soolakute aineringe ning taimekoosluste struktuuriga. Käesoleval ajal tegeleb jäätmaade taimekooslustega. Tema kogemused on seotud osavõtuga kahe Eesti soontaimede levikuatlase välitöödest (XX sajandi kolmas veerand ja aastad 2015-2016) ning Matsalu Rahvuspargi taimkatte suuremõõtmelisest kaardistamisest. Väljaspool Eestit on teinud välitöid mujal Euroopas ja Aasias, täiendanud end välislähetuste raames rea Euroopa riikide ja USA ülikoolide juures.
Lisaks ökoloogia-alastele uurimustele on tegelenud loodusteaduslike ainete õpetamise metoodika küsimustega ning võtnud osa õpetajate uuringutest. Kirjutanud loodusõpetuse õpikuid 1.-4. klassini. Õpetanud üldhariduskoolis loodusõpetust ja bioloogiat. Käesoleval ajal kureerib LTI-s bioloogiaõpetaja ning bioloogia kõrvaleriala õppekavu.
Samuti oli Elvisto rahvusvaheline koostöövõrgustiku سԹi poolne koordinaator. Võrgustik pakub tasuta koolitusõmalusi nii õppejõududele, doktorantidele ja tudengitele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tõnu Ploompuu
Botaanika ja mükoloogia õpetaja
Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kert Martma
Keemia kõrvaleriala juht ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor
Kert Martma سԹi keemia kõrvaleriala juht ning üld- ja anorgaanilise keemia lektor. Kert Martma (PhD) töötab lisaks سԹile ka noorte jalgrattasportlaste treenerina (EKR 7 – meistertreener) ning kuulub Eesti Jalgratturite Liidu treenerite kutsekomisjoni. Kert Martma on läbiviinud mitmeid spordialaseid koolitusi nii erialatreeneritele kui üldisemale publikule. Lisaks omab koolitaja alaliidu tegevsportlase M-Eliit litsentsi õsteldes tulemussportlasena Eestis.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Elle Rajandu
Ökoloogia-brüoloogia lektor
Elle Rajandu on سԹi Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia-brüoloogia lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Stela Stefanova Kalinova Koch
Neurobioloogia lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Andrus Kaldma
geneetika lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis: .
Tiit Nikopensus
üٱܰ
Tiit Nikopensus on سԹi Loodus- ja terviseteaduste instituudi üٱܰ. Ta on multifaktoriaalsete ja mendeliaarsete haiguste geneetilise eelsoodumuses osalevate faktorite ning kaasaegse genoomika metoodikate põhiste andmete analüüsi ekspert.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kuhu edasi?
Millistel erialadel õb tööd leida?
- Bioloogialaborandina uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ettevõtetes, samuti ka üldharidus- ja kõrgkoolis.
- Bakalaureuse õppekava lõpetanutel on oskused töötada loodusgiidina loodusretki ja loodusõpet korraldavates ettevõtetes.
- Keskkonnakaitsespetsialistina nii riigiasutustes kui ka looduskeskkonna kasutamisega seotud ettevõtetes.
- Botaaniku-floristina taimede kasvatamise ja müügiga tegelevates ettevõtetes.
- Loomakaitsespetsialistina.
Edasiõppimine magistriastmel laiendab õmalike erialade loetelu veelgi.
Edasiõppimisõmalused
Bakalaureuseõppe lõpetajat ootame edasi magistriõpingutesse. Eelkõige oled oodatud jätkama oma õpinguid سԹi Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õ Loodusteaduste õpetaja magistriõppes. Inimeseõpetuse kõrvaleriala võtnutel on õmalus minna magistritasemel õppima ka ԾٲǴDzԾäٳܳ. Magistrikraadiga lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.
Lisaks on õmalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel. Meie lõpetajad on olnud väga edukad oma õpingute jätkamisel nii teistes Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides.
Meie silmapaistvad vilistlased
Siim Iskül
Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi biokeemia ja immunoloogia laborispetsialist
"Gümnaasiumist tulles jäi just سԹi bioloogia õppekava silma, kuna paistis juba enne paindlik oma kõrvalerialadega. Siis veel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha tahan. Lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada." Loe pikemalt meie blogist.
Sander Paekivi
teadur
Sander võttis enda kõrvalerialaks füüsika ning läks edasi magistri ja doktori astmes füüsikat õppima.
Bioloogia õpingud rajasid vundamendi, millel toimetan ka nüüd. Meenutan rõõmuga oma õppejõude, kes kõiki soovijaid suunasid ning väljendist "pole olemas rumalat küsimust" raudselt kinni pidasid, vältimaks kellegi huvil trampimist (minu puhul ääretult vajalik). Jään neile alati tänulikuks.
Kirke Raidmets
Bioloogia (kõrvalerialaga) vilistlane, bioloogia- ja geograafiaõpetaja
"Kas ootame ja laseme tulla sellel, mis tuleb, õ võtame midagi ette?" Loe Kirke kirjutatud kõnet, mis president Kersti Kaljulaidi kõneõstluse „Kirjuta Eestile“ žürii poolt esile tõsteti.
Uurimissuunad ja materjalid
Tehtud lõputööd
Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus .
Huvitavad teadustööd
Pilt: Immuunsüsteemi rakk (makrofaag) õgimas roheliselt helendavat coli-bakterit. Foto on tehtud ZEISS Axiovert 5 fluorestsentsmikroskoobiga, kasutades 40-kordset suurendust.
ܰܲöö: Humayun, S., Rjabovs, V., Darko, C. N. S., Dziubinska-Kuehn, K., Haavasalu, E., Reile, I., ... & Tuvikene, R. (2025). Structure–function insights into galactans of Endocladia muricata: Physicochemical properties and immunomodulatory activity. Carbohydrate Polymers, 124206.
Pilt: Soolerakkude kaitsva seina terviklikkus ja nendevahelised ühenduskohad. Nendel näitlikel fotodel on näha rakke koos hoidvad „lukud“ (roheline) ja rakkude tuumad (sinine) pärast katset. Foto on tehtud ZEISS Axiovert 5 fluorestsentsmikroskoobiga, kasutades 40-kordset suurendust. Autor: Humayun, S.
Pilt: Immuunrakkude (makrofaagide) välimuse ja kuju analüüs. Fotol on spetsiaalse värviga esile tõstetud rakkude sisemine tugiraamistik ehk aktiin, mis näitab kätte rakkude täpse kuju ja piirid. Foto on tehtud ZEISS Axiovert 5 fluorestsentsmikroskoobiga, kasutades 40-kordset suurendust.
ܰܲöö: Humayun, S., Rjabovs, V., Darko, C. N. S., Dziubinska-Kuehn, K., Haavasalu, E., Reile, I., ... & Tuvikene, R. (2025). Structure–function insights into galactans of Endocladia muricata: Physicochemical properties and immunomodulatory activity. Carbohydrate Polymers, 124206.
Huvitavad videod
- Kairi Koort - ning
- Madis Metsis -
- ja .
- Tiit Land - ja
- Tiina Elvisto -
Võta ühendust!
Õppekava juht: Kairi koort
ÕõܲٲᲹ-ٲ:&Բ;Marianne Paapstel
Sarnased erialad
Integreeritud loodusteadused
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kas soovid õppida oma ala tippspetsialistide juhendamisel ning kujundada oma õpiteed paindlikult, integreerides erinevaid loodusteadusi? Integreeritud loodusteaduste õppekaval saad ühendada erinevaid valdkondi, näiteks füüsikat matemaatika, geograafia, keemia õ bioloogiaga. Samuti saad siduda geograafiat „rohelise bioloogiaga“, näiteks taimede ja loomade maailmaga, et mõista loodust maastike ja ökosüsteemide tasandil õ ühendada „valget bioloogiat“ keemiaga, et keskenduda silmaga nähtamatutele protsessidele.
Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Soovid süvendatud teadmisi ja uurimisoskusi, et lahendada keerukaid bioloogilisi ja keskkonnaprobleeme? See distsipliinidevaheline magistriõppekava ühendab biokeemia, -tehnoloogia ja molekulaarbioloogia. Läbi valikainete saad spetsialiseeruda just endale huvitavale suunale, uurides elu kas mikroskoopilisel tasandil õ laiemas keskkonnaökoloogias.
Loodusteaduste õpetaja
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Loodusteaduste õpetaja magistriõpe on suunatud neile, kes soovivad ühendada oma kire loodusteaduste vastu kutsumusega inspireerida järgmist põlvkonda. Õppekava eesmärk ei ole koolitada vaid aineõpetajat, vaid teadusliku maailmavaate kujundajat, kes suudab selgitada maailma keerulisi seoseid lihtsalt ja kaasavalt. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks.