Nüüdismeedia magistriõpe näitas, et andmed ei pea alati olema numbrid
Kati Mägi-Ustrnul lõpetas سԹi Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi nüüdismeedia magistriõppe meediauuringute mooduli 2025. aasta kevadel. Magistriõpingute ajal asus ta tööle digikanalite projektijuht-analüütikuna Õhtuleht Kirjastuses, kus ta annab analüütilise mõtlemise ja loovate lahenduste kaudu andmetele hääle ning panustab digikanalite arendamisse ja kasutajakogemuse täiustamisse.
Mis tõi sind nüüdismeedia magistriõppesse?
Pärast sotsiaalmeedia spetsialisti eriala lõpetamist 2022. aastal, kus õppetöö põhines eelkõige praktikute kogemustel, tekkis mul selge soov oma teadmisi rohkem teoreetiliselt süvendada. Vajasin akadeemilist raamistikku, mis aitaks kujundada terviklikku arusaama ja mõista erinevaid toimimisloogikaid.
Millised on need konkreetsed oskused või teadmised, mida nüüdismeedia magistriõppes omandasid ja mida rakendad oma igapäevatöös kõige rohkem?
Keeruline on üht konkreetset oskust tervikust välja tuua, kuid õpingud murdsid mind selgelt välja numbrite raamidest, milles olin analüütikuna harjunud mõtlema. Sain aru, et andmed ei pea alati olema numbrid ning see on muutnud minu vaadet tööle ja ümbritsevale palju laiemaks. Ja kui veidi naljatleda, siis poetati meile õpingute käigus üks väike kristallkuulike taskusse, mis küll ei ennusta tulevikku, aga aitab märgata suundi ja mõista, kuhu meedia liigub.
Kuidas on magistrikraad muutnud sinu positsiooni tööturul või avanud uksi, mis varem suletuks jäid?
Ma ei ole kunagi unistanud tööst ajalehetoimetuses, raadios või televisioonis ning ka nüüdismeedia erialale õppima asudes oli minu peamine huvi digitaalse meedia suunal. Ometi loon juba teise õppeaasta keskpaigast digikanalite “numbrimaagiat” kaasaegses traditsioonilises meedias ning ka oma magistritöös analüüsisin just traditsioonilise meedia loodavaid narratiive. Aga ma ei oska kindlalt öelda, kas magistrikraad iseenesest rohkem uksi avab, tahaks loota, et avab, kuid see ei ole kunagi olnud minu õppimise peamine eesmärk. Küll aga saan öelda, et õpingud tegid minu jaoks meediavaldkonda sisenemise ja seal kohanemise oluliselt lihtsamaks. Need andsid vajaliku konteksti ja arusaamise, et ennast selles maailmas palju kindlamalt tunda.
BFMi puhul rõhutatakse sageli koostööd ja võrgustikke. Kui oluliseks pead õpingute ajal tekkinud kontakte oma praeguses erialases tegevuses?
Ma arvan, et kontaktide väärtus ei avaldu alati otseselt või kohe. Õpingute ajal tekkinud võrgustik ei ole minu jaoks olnud niivõrd see, mille kaudu midagi “ära korraldada”, vaid pigem keskkond, kus jagatakse mõtteid, kogemusi ja vaatenurki. Küll aga on vahel nii tööalaselt kui ka eraelus BFM mõnus jääsulataja.
Kuidas muutsid õpingud sinu arusaama meediast kui tervikust ning võimet analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse?
Õ辱Բܻ muutsid minu arusaama meediast selgelt laiemaks ja mitmekihilisemaks, nähes seda nüüd rohkem kui tähendusi loovat ja kujundavat süsteemi. See on aidanud mul paremini mõista, kuidas narratiivid tekivad, levivad ja mõjutavad seda, kuidas me ühiskonnas toimuvat tajume.
Samal ajal on arenenud ka oskus neid protsesse teadlikumalt analüüsida – märgata mustreid, seoseid ja taustsüsteeme, mis esmapilgul ei pruugi nähtavad olla. See on muutnud nii minu tööalast lähenemist kui ka seda, kuidas ma igapäevaselt ise meediat tarbin ja mõtestan.
Tagantjärele vaadates, mis oli õppekavas see „miski“, mida sa ei osanud oodata, kuid mis on osutunud sinu jaoks üheks kõige kasulikumaks õppetunniks?
Tagantjärele mõeldes tulin õppima üsna naiivse ootusega, et keskmes on peamiselt sotsiaalmeedia ja muud digikanalid – nüüdismeedia ju. Üsna kiiresti sai aga selgeks, et sotsiaalmeedia on vaid väike osa palju suuremast meedia „päikesesüsteemist“.
Võib-olla kõige ootamatum oligi arusaam, et meedia ei ole ainult kanalid või platvormid, vaid ka väga väikesed ja igapäevased väljendusvormid – alates emotikonidest kuni narratiivide ja kultuuriliste mustriteni. Ja et selle kõige mõistmiseks ei piisa ainult tänase hetke vaatamisest, vaid oluline on ka ajalugu ja kontekst. Töötades nüüd ise meediamajas, on eriti huvitav näha, kuidas need seosed päriselt välja joonistuvad – minevikust tänasesse ja sealt edasi.
Kellel soovitaksid nüüdismeedia magistriõppesse tulla?
Nüüdismeedia magistriõpet soovitaksin neile, kellel on päriselt uudishimu meedia ja ühiskonnas toimuva vastu. Mitte ainult neil, kes tahavad töötada meedias, vaid ka neil, kes tahavad paremini mõista, miks inimesed mõtlevad, käituvad ja reageerivad nii nagu nad seda teevad. Ja võib-olla ka neil, kes tunnevad, et nad on oma valdkonnas juba üsna kindlal rajal, aga tahaksid oma teadmisi veidi laiendada ja asju teise nurga alt näha.
Vastuvõtt nüüdismeedia magistriõppesse kestab 18. maist kuni 29. juunini 2026.
