Kommunikatsioonijuhtimine
Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava pakub erinevaid kursuseid, mis on fokusseeritud eri kommunikatsioonijuhtimise valdkonna tahkudele. Kaval pakutakse süstematiseeritud teadmisi kaasaegsetest kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja kommunikatsiooni erinevatest käsitlustest.
Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava aitab mõista kommunikatsiooniprotsesse ja nende rolli igapäevaelus, käsitledes valdkonda eri vaatenurkadest ning väärtustades eetilist ja kultuuriteadlikku lähenemist. Õppekava keskendub kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, hõlmates lisaks etnilistele erinevustele ka soo, vanuse ja sotsiaalse taustaga seotud suhtlust. Samuti arendatakse oskusi juhtida kommunikatsiooni rahvusvahelises ja mitmekultuurilises keskkonnas ning mõtestada globaliseerumise, identiteedi, ühiskonna ja kultuuriga seotud küsimusi.
See õppekava sobib sulle, kui:
- sind huvitavad kommunikatsioon, kaasaegne meedia ja kultuuridevaheline suhtlus;
- soovid õppida kommunikatsiooni strateegiliselt juhtima ja praktilisi probleeme innovaatiliselt lahendama;
- tahad arendada oma kriitilist ja loomingulist mõtlemist ning rakendada teaduspõhiseid teadmisi;
- soovid õppida rahvusvahelises ja mitmekultuurilises keskkonnas;
- oled valmis õppima inglise keeles ning sul on bakalaureusekraad mis tahes erialal.
Põhiainete hulka kuuluvad näiteks:
- ljusus ja kultu
- Rahvusvahelistumine, multikultuurilisus ja ärijuhtimise väljakutsed
- Sissejuhatus meediauuringutesse, audiovisuaalkultuuri ja kommunikatsioonijuhtimisse
- Uurimismetoodikad
Praktika
Praktika on õppekava kohustuslik osa ning selle eesmärk on tutvuda organisatsiooni praktilise kommunikatsioonitööga saamaks praktilisi kogemusi kommunikatsiooni planeerimisel ning rakendamisel.
Erasmus+ vahetusõpingud
Erasmus+ kaudu saad minna vahetusõpingutele ÍøÆØ³Ô¹Ïi partnerülikoolidesse nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopa Liitu. Vahetusõpinguteks saad taotleda ka Erasmus+ stipendiumi.
Kommunikatsioonijuhtimise magistrikava kuulub õppe- ja uurimisvõrgustikku European Masters in Intercultural Communication. Sellest võivad magistrandid osa võtta Erasmus+ stipendiumi abil.
Õpingute lõpetamine
Magistritöö eesmärk on rakendada õpingute jooksul omandatud erialaseid ja uurimistööalaseid teadmisi ning oskusi iseseisva uurimistöö kavandamisel, läbiviimisel ja tulemuste tõlgendamisel. Magistritöö teema on seotud õppekava raames läbitud valdkondadega ning võib käsitleda näiteks strateegilist ja organisatsioonikommunikatsiooni, kultuuridevahelist kommunikatsiooni, meediat ja digikultuuri, kommunikatsiooni- ja meediastrateegiaid, auditooriume või teisi kommunikatsioonijuhtimisega seotud teemasid. Teema täpne fookus kujuneb koostöös juhendajaga, lähtudes üliõpilase huvidest ja uurimisprobleemist. Magistriõppe 2. aasta kevadsemester on pühendatud magistritöö lõplikule valmimisele ja kaitsmisele.
°²¹°ùÂáää°ù¾±±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å
Lõpetajaid ootavad kommunikatsiooni juhtimise ja arendamisega seotud ametikohad, mille hulka kuuluvad:
- avaliku sektori organisatsioonide kommunikatsioonijuhid ja -spetsialistid,
- eraettevõtete kommunikatsioonijuhid,
- kommunikatsiooniagentuuride konsultandid,
- kommunikatsioonivaldkonna eksperdid ja strateegid jpm.
Pärast magistriõpinguid on sul võimalus jätkata akadeemilist teekonda ÍøÆØ³Ô¹Ïi doktoriõppes.
Tutvu vilistlastega


ÍøÆØ³Ô¹Ïi Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis on tudengite kasutada professionaalsed stuudiod ja nüüdisaegne filmi- ja helitehnika. Õppetöös saad kasutada filmipaviljoni, telestuudiot, helistuudioid, montaaži- ja värvimääramisruume ning video-, heli- ja valgustehnikat. Lisaks on instituudis Supernova 4K-kino.


Tutvu õppejõududega

Anastassia Zabrodskaja
kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor
Anastassia Zabrodskaja, PhD, on kultuuridevahelise kommunikatsiooni
professor. Ta on lugenud arvukaid
kursuseid sellistes valdkondades nagu kultuuridevaheline kommunikatsioon, sotsiolingvistika, keelekontaktid,
mitmekeelsus jms eesti, inglise ja
vene keeles. Aastatel 2022-2026 on ta
COST projekti "Transnational Family
Dynamics in Europe (TraFaDy)"
vastutav täitja Eestis. Ta on uurinud
vene-eesti koodivahetust, Eesti
keelemaastikku ja venekeelsete
etnolingvistilist vitaalsust Baltimaades
ning on avaldanud monograafiat ning
kakskeelsuse ja keelekontaktide
teemadega seotud artikleid.
Samuti on ta kogenud koolitaja
kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.

Ulrike Rohn
meediamajanduse ja -juhtimise professor
Ulrike Rohn, PhD, on BFMi
meediamajanduse ja -juhtimise
professor ja European Media
Management Association (emma)
president ning Journal of Media
Business Studies ja Springer Series
in Media Industries
sarja toimetaja. Varem tegutses Ulrike
Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu
Ülikoolis teadurina. Ta oli
külalisteadurina ja lektorina
teinud kaasa Ühendkuningriikide,
Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös.
Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal,
Jaapanis, Indias ja Ameerika
Ühendriikides.Urike lõpetas
doktorantuuri 2009. aastal Jena
Ülikoolis, Saksamaal. Ta MA sai tehtud
Berliinis Freie Ülikoolis. Ta
uurimisteemade ning
õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.

Katrin Tiidenberg
osaluskultuuri professor
Katrin Tiidenberg on BFMi osaluskultuuri professor. Tema sulest on ilmunud mitmed raamatud sotsiaalmeediakasutuse ja digikultuuride kohta. Tema sulest on ilmunud mitu raamatud interneti ja sotsiaalmeediaplatvormite ning nende kasutusvormide ja kultuuride kohta (viimati “Tumblr,� koos Natalie Ann Hendry ja Crystal Abadiniga). Lisaks on ta toimetanud ja koostanud kolm interneti-, digikultuuri ning andmestunud maailma uurimise meetoditele pühendatud raamatut, neist viimasena ning mitme auhinnaga pärjatud “Kuidas mõista andmestunud maailma, metodoloogiline teejuht� (2020, koostajad Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak). Katrin juhib Heaoluteaduste tippkeskuses osalusheaolu
uurimisrühma ning rahvusvahelist teadusprojekti TRAVIS, mis uurib seda, kuidas toimib usaldus visuaalses ja digitaalses heaolukommunikatsioonis. Lisainfo: .
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å
Üldised nõuded
- Erialale kandideerimise aluseks on bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.
- Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt .
- Keeleoskus: SAISi kaudu kandideerides tuleb inglise keele oskust tõendav dokument lisada ainult juhul, kui vastav teave ei kajastu juba SAISis.
-
Kandideerimiseks tuleb esitada nõutud dokumendid tähtajaks ning sooritada kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava vastuvõtueksam.
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ite info ja ajakava
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kahest osast: kirjalikust ülesandest ja vestlusest. Mõlemad osad annavad 50% lõpptulemusest.
Kirjalik ülesanne – 50 punkti (50%)
Kirjalik ülesanne koosneb kahest osast:
-
Kommunikatsiooniprobleemi analüüs (800–1000 sõna): teadusartikli või akadeemilise raamatu peatüki põhjal tuleb analüüsida kommunikatsiooniprobleemi, käsitleda asjakohaseid mõisteid ja argumente ning arutleda probleemi praktilise lahendamise võimaluste üle.
-
Motivatsioon ja õppekava sobivus (500–800 sõna): kandidaat selgitab oma motivatsiooni õppida kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekaval, seostab õppekava oma varasema hariduse ja kogemustega ning kirjeldab oma tulevikuplaane.
Mõlemad osad tuleb esitada ühe failina kandideerimissüsteemis hiljemalt kandideerimistähtajaks. Kirjalik ülesanne tuleb sooritada inglise keeles.
Vestlus – 50 punkti (50%)
Vestlus kestab ligikaudu 15 minutit ja toimub inglise keeles. Vestlusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, analüüsioskust, arutlusvõimet, oskust rakendada teadmisi kommunikatsiooniga seotud olukordades ning valmisolekut magistriõppeks.
Hindamine ja vastuvõtuotsus
-
Kirjaliku ülesande eest tuleb vestlusele kutsumiseks saada vähemalt 35 punkti 50-st. Üldjuhul kutsutakse vestlusele kandidaadid, kes selle lävendi saavutavad.
-
Lõpptulemus kujuneb kirjaliku ülesande ja vestluse punktide summana.
-
Lõplik vastuvõtulävend on 70 punkti 100-st.
Üksikasjalikud ülesannete kirjeldused, hindamiskriteeriumid ja punktijaotus on esitatud ingliskeelses dokumendis
Communication Management Entrance Exam and Evaluation Criteria 2027
Akadeemiline ausus
Kirjalik töö peab olema kandidaadi iseseisev töö. Vastuvõtukomisjon võib vestlusel paluda kandidaadil oma kirjaliku töö sisu selgitada või täpsustada, et kontrollida töö autorlust ja sisust arusaamist.
Kontakt
Crisely Apri
Õppenõustaja ja -spetsialist