���سԹ�

• R, 21. august kell 11.00–12.30
• R, 4. september kell 11.00–17.30 
• L, 5. september kell 10.00–17.00
• R, 18. september kell 11.00–17.30
• L, 19. september kell 10.00–17.00
• R, 2. oktoober kell 11.00–17.30
• L, 3. oktoober kell 10.00–17.00
• R, 16. oktoober kell 11.00–17.15
• R, 30. oktoober kell 11.00–17.15
• R, 13. november kell 11.00–17.00
• L, 14. november kell 11.00–14.00
• R, 27. november kell 10.00–15.00
• R, 11. detsember kell 11.00–17.00
• L, 12. detsember kell 10.00–14.00

NB! Ajakavas võib esineda muudatusi!

SÜGISSEMESTER 2026

1. Sissejuhatus muuseumiharidusse. Muuseum kui elukestva õppe keskkond (Kaja Visnapuu) - HRC0834

19 tundi kontaktõpet, 33 t iseseisvat tööd

Teemad:
1. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne haridus elukestva õppe kontekstis. Avalikud institutsioonid, kogukonnad; loodus, pärimuskultuur kui õpikeskkond. Muuseumi õpikeskkond kui kontent ja kontekst.
2. Haridusprogrammi stsenaarium. Haridusprogrammide eel- ja järeltegevused.
3. Linnaruum kui õpikeskkond.
4. Raamatukogu kui õpikeskkond

Õ�辱�������DzԲԲ���:
Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna vanalinn, Kadrioru kunstimuuseum

2. Õ��辱�����Ա� muuseumis (Triin Siiner) - HRC0835

28 tundi kontaktõpet, 50 tundi iseseisvat tööd

Teemad 
1. Mis on õppimine? 
2. Keele ja mõtlemise areng lastel ja noortel
3. Õppimise sotsiaal-emotsionaalne kontekst
4. Koostöine õppimine grupis

Õ�辱�������DzԲԲ���:
���سԹ�i auditooriumid

3. Erivajadusega õppija muuseumis (Diana Kuntor, Jane Meresmaa-Roos) - HRC0836

28 tundi kontaktõpet, 50 tundi iseseisvat tööd

Teemad
1. Ülevaade erivajaduste klassifikatsioonist ja enimesinevatest erivajadustest. Erivajadusega õppija haridussüsteemis. Toimetulek suhtumise ja hoiakutega erisuste suhtes.
2. Praktilised võimalused erivajadustega laste toetamiseks erinevates keskkondades. Koostöö ja eri spetsialistide kaasamisvõimalused. Erivajadusega õppija toetamise pädevuse ja võimekuse analüüs. 
3. Erivajadusega muuseumikülastaja ja erinäoline muuseumikeskkond.
4. Muuseumi kohanemiskunst erivajadusega külastaja tundeväljal.
5. Grupijuhtimine ja kaasamine muuseumis.

Õ�辱�������DzԲԲ���: 
Lastemuuseum Miiamilla, Tallinna Linnaelumuuseum, Kalamaja muuseum, Kiek in de Köki kindlusmuuseum, Saue lastaed Midrimaa

4. Õ��辱�����Ա� avatud õpikeskkondades ja projektõppe praktikum (Kaidi Nurmik ja Helene Uppin) - KAL7137.HR

44 tundi kontaktõpet, 12 tundi praktikat, 100 tundi iseseisvat tööd (sh sügisel 19 tundi kontaktõpet ja 33 tundi iseseisvat tööd)

Teemad
1. Kursusel keskendutakse õppevormidele, mis võimaldavad mitmekesist õppesisu ja erinevaid õpikeskkondi lõimida, et luua terviklik ja rikas õppekogemus.
2. Kursusel osalejad viivad põhipraktikate raames läbi projektõppe tegevuse ja õppetegevuse väljaspool klassiruumi. 3. Kursus algab sissejuhatavate loengutega, seejärel keskendutakse seminaride vormis projektõppe ja väljaspool klassiruumi õppimise kavandamisele, läbiviimisele ja tagasisidestamisele.
4. Kursus lõpeb seminari vormis eneseanalüüsi ja tegevuste reflektsiooniga.

Õ�辱�������DzԲԲ���: 
Avatud Kool, Kadrioru park

KEVADSEMESTER 2027

Jätkub Õ��辱�����Ա� avatud õpikeskkondades ja projektõppe praktikum (Kaidi Nurmik ja Helene Uppin) - KAL7137.HR

44 tundi kontaktõpet, 12 tundi praktikat, 100 tundi iseseisvat tööd (sh kevadel 25 tundi kontaktõpet, 12 tundi praktikat ja 67 tundi iseseisvat tööd)

Teemad
1. Kursusel keskendutakse õppevormidele, mis võimaldavad mitmekesist õppesisu ja erinevaid õpikeskkondi lõimida, et luua terviklik ja rikas õppekogemus.
2. Kursusel osalejad viivad põhipraktikate raames läbi projektõppe tegevuse ja õppetegevuse väljaspool klassiruumi. 3. Kursus algab sissejuhatavate loengutega, seejärel keskendutakse seminaride vormis projektõppe ja väljaspool klassiruumi õppimise kavandamisele, läbiviimisele ja tagasisidestamisele.
4. Kursus lõpeb seminari vormis eneseanalüüsi ja tegevuste reflektsiooniga.

Õ�辱�������DzԲԲ���: 
Avatud Kool, Kadrioru park

5. Täiskasvanute õpetamise alused ja põhimõtted (Cynne Põldäär) - KAN6086.HR

56 tundi kontaktõpet, 100 tundi iseseisvat tööd

Teemad
1. Täiskasvanu õpetamise didaktilised põhimõtted lähtuvalt erinevatest haridusfilosoofilistest käsitustest.
2. Täiskasvanu õppimise teooriad.
3. Õppeprotsessi kavandamine, läbiviimine, hindamine.
4. Motiveeriva ja õppimist toetava õpikeskkonna kujundamine.
5. Võim ja manipulatsioon õpetuses.
6. Õppematerjalide ja õppeülesannete koostamise põhimõtted.
7. Täiskasvanute koolitaja valikud õppimise toetamiseks

Õ�辱�������DzԲԲ���:
���سԹ�i auditooriumid

6. Kogukonnatöö ja põlvkondadevaheline õpe (Marju Kask) - HRC0837

24 tundi kontaktõpet, 54 tundi iseseisvat tööd

Teemad
1. Kogukondade liigid. Ankurasutuste roll. Kogukondade arenduse põhimõtted
2. Kaardistatud kogukondade analüüs, kogukondade praktilised näited Eestist ja maailmast. Kalamaja kogukonnamuuseumi põhimõtted, kohtumine kogukonnaliikmega. Ressurssidepõhine mudel ABCD.
3. Kaasamise olemus, praktilised näited. Dialoogide tähtsus ja praktiseerimine.
4. Enesehoid ja kestlikkus kogukonnatöös.

Õ�辱�������DzԲԲ���: 
Eesti Lastekirjanduse keskus, Viljandi muuseum, raamatukogu ja galerii, Arvo Pärdi keskus Laulasmaal. 

7. Innovatiivse haridusliku programmi stsenaariumi loomine (Kaja Visnapuu) - HRC0838

3 tundi kontaktõpet, 23 tundi iseseisvat tööd

Teemad
1. Avatud õpikeskkonna ressursside loov kasutamine erinevate sihtrühmade vajadustest lähtuvalt.
2. Eneseanalüüs programmi läbiviijana, oma kogemuste mõtestamine.

Õ�辱�������DzԲԲ���:
���سԹ�i auditooriumid

Kaja Visnapuu

Muuseumihariduse valdkonnaga olen seotud aastast 2003, mil asusin muuseumipedagoogina tööle SA Virumaa Muuseumid. Muuseumis töötamiseks täiendasin oma teadmisi alushariduse pedagoogikas TLÜ Rakvere kolledžis ning ���سԹ�i andragoogika magistrantuuris. Lisaks haridusteadusele on mul magistrikraad ka sotsiaalteaduses – haridusinnovatsioonis, õppimise ja õpetamise juhtimise alal Tartu Ü������ǴDZ�������.

Olen välja töötanud Muuseumipedagoogika aine alushariduse pedagoogika bakalaureuse taseme üliõpilastele Rakvere kolledžis ning Elukestva õppe keskkonna valikaine andragoogika magistrantidele ���سԹ�is, mida olen õpetanud seitsme õppeaasta vältel. Olen juhendanud üliõpilaste muuseumihariduslikke bakalaureusetöid nii Rakvere kui Narva kolledžis. Praegu töötan külalislektorina TÜ Narva kolledžis ja kohaloo õppeaine õpetajana Rakvere Eragümnaasiumis. Valikainena olen kohalugu andnud ka Rapla Gümnaasiumis ja Rakvere Riigigümnaasiumis.

Ühiskondlikus tegevuses pean oluliseks panustamist Muuseuminõukogu hariduskomisjoni töösse kahe valimisperioodi vältel ning muuseumipedagoogide suvekooli traditsiooni algatamist, mis 2024. aasta suvel toimub juba 15. korda.

Triin Siiner

Olen töötanud erinevates Eesti muuseumides nagu Eesti Vabaõhumuuseum, Ajaloomuuseum, Eesti Panga muuseum ja Tallinna Linnamuuseum. Hariduselt andragoogi ja psühholoogina on mu huvi olnud alati suunatud inimestevahelistele protsessidele, sh sellele, kuidas mõjutab muuseum ajalooteadvust ja kuidas lapsed loovad põhjuslikke seoseid perekondliku külastuse käigus. Õppeaine "Õ��辱�����Ա� muuseumis" eesmärk on avada muuseumis õppimise erinevaid tahke alates kognitiivsete protsesside arengust kuni koostöise õppimise protsessideni.

Diana Kuntor

Muuseumipedagoogikaga puutusin esmakordselt kokku ajal, kui töötasin erikoolis õpetajana. Töö erivajadustega lastega avardas minu maailmapilti ning andis kogemuse ja teadmise kõige võimalikkusest, kui suudad läheneda uue õpetamisele läbi lapse silmade ning kasutad kogemusõppe meetodit. Erikoolis töötamise kõrvalt alustasin ka tööd õppejõuna erinevates kõrgkoolides. Olen erivajadustega laste valdkonna õppejõuna viinud läbi loenguid, juhendanud ja retsenseerinud lõputöid nii ���سԹ�i Rakvere kolledžis kui ka Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Erikoolis töötamise aega jääb ka esimeste töövihikute koostamine toimetulekukoolidele. Olen olnud SA Virumaa Muuseumid nõukogu liige.

Tänaseks olen 20 aastat olnud lasteaiajuht ja hetkel juhin ühte Eesti suurimat lasteaeda Sauel. Lisaks juhitööle käin jätkuvalt pidamas loenguid lapsehoidjate tasemeõppes Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Hariduselt ja hingelt olen lasteaednik ning ���سԹ�is läbinud 5-aastase õppe koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal ning magistriõppe alushariduse pedagoog-nõustaja erialal. Hetkel pean suurimaks väljakutseks kaasava hariduse rakendamist lasteaias, mis tähendab inimeste teadlikkuse, positiivsete hoiakute ja lahendustele orienteeritud mõtteviisi kujunemise toetamist.

Jane Meresmaa-Roos

Olen oma loomuselt mänguline ja uudishimulik õppija. Ma armastan loovaid lahendusi, olgu see nii tööalases praktikas kui ka igapäevases suhtlemiskultuuris. Mulle meeldib erinevate teemade vahel puutepunkte leida, tõlgendusruumile avarust jätta ja üksteisele mänguruumi anda. Olen omandanud noorsootöö- ja kunstiõpetaja hariduse, õppinud draamapedagoogikat, praktiseerinud lastejoogaõpetaja ametit ja 25 aastat tegutsen Teoteatri loovmeeskonnas.  Muuseumiharidustööga alustasin Kumust, millele järgnes Kadrioru kunstimuuseum. Mõlemas muuseumis algatasin erivajadustega inimeste projekte, tuues kunsti kogemise erinevate puudeliigiga inimeste tasandile lähemale. Hetkel töötan lastemuuseumis Miiamilla juhataja rollis ning olen püsinäituse “Laste maailmaruumid” ja välinäituse “Roheliste näppudega lapsed” kuraator.

Cynne Põldäär

Olen andragoog ja täiskasvanute koolitaja (tase 7) ning haridusteaduste instituudi õppejõud. Mul on täiskasvanukoolitaja kogemus aastast 2011 ning ma viin läbi koolitusi praktikajuhendamise, ettevõtluse, enesearengu ja täiskasvanute hariduse teemadel erinevates organisatsioonides/ettevõtetes, koolides ja lasteaedades. Olen ettevõtja, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedi hindamise ekspertkomisjoni liige, Eesti Andragoogide Liidu liige. Koordineerin Läänemaal täiskasvanute koolitajate töötube ja olen Läänemaa täiskasvanuhariduse võrgustiku liige. 2023. aastal sain Läänemaa aasta õppija tiitli.

Marju Kask

Olen pikalt tegutsenud kultuurimaastikel ning mul on kogemusi töötamisel nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Olen teinud noorsootööd, korraldanud muusikafestivale, aidanud käivitada laste loovuskiirendit ning muuhulgas eest vedanud Kultuuriministeeriumi laste- ja noorte kultuuriaastat ning elamustuuri Laste Vabariik. Mul on magistrikraadid kultuurikorralduses (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu erialalt (Tartu Ülikool). Hetkel töötan ma arendusjuhina Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Helene Uppin

Olen ���سԹ�i haridusteaduste instituudi doktorant ja külalislektor, kelle uurimistöö fookuses on õppimine väljaspool klassiruume ehk õpe, mis toimub õppekäikudel muuseumitesse või keskkonnahariduskeskustesse. Keskendun oma doktoritöös sellele, kuidas kooliõpetajad ja õppeprogrammide juhendajad koostööd teevad ning miks selline õppimine üldse vajalik on. Lisaks sellele olen üle 10 aasta tegutsenud haridustöö kuraatorina Eesti Meremuuseumis.

Olen ���سԹ�i haridusteaduste instituudi doktorant, kelle uurimistöö keskendub I–II kooliastme õppijate agentsuse ehk tegevusvõimekuse toetamisele igapäevases õppeprotsessis. Mul on magistrikraad klassiõpetaja erialal ning olen öötanud klassiõpetajana.