Projektid
Elluviimisesse takerdunud solidaarsus? Koolivalikupoliitika mõju sotsiaalsele mobiilsusele ja õiglusarusaamadele (EDUMERIT) (2026-2031)
EDUMERIT uurib, miks tundub hariduses esinev ebavõrdsus paljudele õiglane ja kuidas koolivalikupoliitika kujundab lapsevanemate arusaamu pingutusest, edust ja õiglusest. Uurimus näitab Eesti, Poola ja Rootsi näitel, kuidas hariduspoliitika elluviimine võib kas süvendada või leevendada vastuolu meritokraatia ja solidaarsuse vahel ning aidata kaasa õiglasemale ja kaasavamale haridussüsteemile.
Projekti rahastatab Euroopa Teadusnõukogu.
/yti/uudised/tallinna-ulikooli-professor-asub-miljonigrandi-toel-uurima-kuidas-kujuneb-hea-kooli
Juht Prof. Dr. Triin Lauri (triin.lauri@tlu.ee)
"Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine" (ELSY) (2026-2028)
Eesti noorte longituuduuring - segameetodiline pikivaateline sünni- ja hariduskohordi uuring ja andmekogum. Uue ja usaldusväärse uuringu ja andmestiku loomine 2009. aastal sündinud Eesti noorte haridusteede (sh mitteformaalsete) ja kogemuste jälgimiseks pikaajalises vaates.
Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames.
Juht Prof. Dr. Kadri Täht (kadri.taht@tlu.ee)
Üleminek uuele normaalsusele: uuenduslikud lähenemisviisid noorte haridusest hõivesse liikumiste parandamiseks COVID-19-järgses Euroopas (NEXT-UP) (2025-2028)
NEXT-UP eesmärk on uurida ja prognoosida COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid noorte üleminekule koolist/harrastusest tööle/hõivesse (YTSTW), keskendudes tõenduspõhiste, tulevikku suunatud poliitikate ja programmide ühisloomisele ning uuenduslikule sidusrühmade kaasamisele. Projekt rõhutab kaasavust, toetades eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid gruppe, et tagada võrdsed võimalused tööturule pääsemiseks. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks rakendab projekti interdistsiplinaarne ja mitme-näoline konsortsium, kuhu kuuluvad silmapaistvad akadeemilised ja mittetulundusühingu partnerid üheksast EL riigist ning rahvusvaheline nõuandekomitee, interdistsiplinaarseid lähenemisviise. Projekti kontseptuaalne lähenemine integreerib sotsiaalinnovatsiooni nelja heeliksi mudeli tööalase konkurentsivõime ja tööandja võime vahel tegutsemise kontseptsiooniga, intersektsionaalsuse ning poliitikate õppimise, et suurendada teoreetilist arusaamist. See keskendub seosele noorte tööhõive poliitikate, sidusrühmade arusaamade ja noorte agentsuse vahel haridus- ja töötee valikutes.
NEXT-UP kaudu loodud informeeritud poliitikad ja sotsiaalsed innovatsioonid peaksid viima Euroopas vastutustundlike ja vastupidavate haridus- ja tööhõivesüsteemide, uuenduslike haridusprogrammide ning noortele suunatud tugevdava toe tekkeni. See avaldab olulist mõju sotsiaalinnovatsiooni ökosüsteemide kujunemisele, et tegeleda noorte tööhõive väljakutsetega pandeemia järgsel ajastul ning edendada sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust üle kogu Euroopa.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
Juht Prof. Dr. Kadri Täht (kadri.taht@tlu.ee)
Soodustades digitaalset ja rohelist üleminekut uuendatud ja kaasavate ametiühingu-tööandja läbirääkimiste kaudu (EGRUiEN) (2025-2028)
EGRUiEN projekt uurib, kuidas sotsiaaldialoogi institutsioonide ja praktikatega tagada õiglane roheline ja digitaalne üleminek. Sealjuures peetakse oluliseks, et kaitstud, esindatud ja kaasatud oleksid kõik osapooled, sh prekaarsetel positsioonidel ning ebatüüpiliste lepingutega töötavad inimesed ning et praegu esmase tööturu positsioonidel olevad töötajaid ei langeks prekaarsusesse. Euroopa on läbimas kiiret ja fundamentaalset üleminekut, mis mõjutab nii tootmist, tööhõivet, töö olemust kui ka nõudmisi oskustele paljudes tööstusharudes, sealhulgas sektorites, mida EGRUiEN uurib: autotööstus, energeetika, nõudluspõhine transport/taksondus ja tervishoiu/ hoolekandeteenused. Esineb vastuolulisi eesmärke: majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel peab üleminek toimuma võimalikult kiiresti, kuid see toidab loova hävitamise protsesse, mis õõnestavad sotsiaaldialoogi tõhusust. Teisalt on sotsiaaldialoog sageli olnud just vahend üleminekute juhtimiseks. EGRUiEN uurib, kuidas varasemalt on sotsiaaldialoogi kaudu suudetud hallata sarnaseid üleminekuid ja kuidas praegused sotsiaaldialoogi protsessid toimivad. Juhtumi- ja osalusuuringute kaudu, kuhu kaasatakse tegelikke ja potentsiaalseid sotsiaalpartnereid, loob EGRUiEN teadusuuringutel põhineva aluse, et uuendada/taaselustada kollektiivseid läbirääkimisi rohelise ja digitaalse ülemineku juhtimiseks. Selle kaudu kujundatakse teadusuuringutel põhinevad tööriistad kaasavama ja tõhusama sotsiaaldialoogi jaoks.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
Juht Dr. Kairit Kall (kairit.kall@tlu.ee)
Kutsehariduses osalemine, õppe läbimine ja hariduspoliitikad Covid-19 järel: rahvusvaheline võrdlusuuring (VETprep) (2025-2027)
VETprep projekt püüab mõista ja lahendada kutsehariduse valdkonna väljakutseid, mis on seotud õpilaste leidmise, õppes osalemise ja õpingute lõpetamisega erinevates Euroopa riikides, keskendudes erineva taustaga õpilastele. Projektis pööratakse tähelepanu Covid-19 pandeemia mõjule kutseharidusele ja võrreldakse riiklikke poliitikaid Horvaatias, Taanis, Eestis, Šotimaal ja Hispaanias. Kasutades multidistsiplinaarset lähenemist ja kombineerides uurimismeetodeid, vaatleb projekt tegureid, mis mõjutavad kutsehariduses õppimist, sealhulgas õpilaste demograafilist ja sotsiaalmajanduslikku tausta. Selleks analüüsitakse longituudseid andmeid ja viiakse õpilastega läbi intervjuusid. Analüüsi eesmärk on anda ülevaade noorte haridusteedest pandeemiajärgses Euroopas, kõrvutades neid pandeemiaeelse ajaga, ning tuua seejuures välja erinevusi tulenevalt noorte sotsiaalmajanduslikust taustast ja hariduslikest eesmärkidest. VETprep projekt ühendab konteksti kirjeldava üldistatud teadmise ja individuaalsed lood, pakkudes nüansirikast pilti noortest pandeemiajärgses Euroopas. Võrdlev analüüs viies Euroopa riigis võimaldab mõista individuaalsete erinevuste ja institutsionaalse tegurite mõju.
Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Southern Denmark (juhtpartner), University of Valencia, University of Glasgow, Insititute for Social Research Zagreb ja LINQ Consulting and Management LTD.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Haridus elutee vaates: vähendades ebavõrdsust (LEARN) (2024-2027)
Kuigi oleme Euroopa väga haritud, on selles vallas ka palju ebavõrdsust nii riikide vahel kui riikide sees. Ebavõrdsus õpitulemustes, hariduse ligipääsetavuses ja omandatud haridustasemes on viimastel aastatel suurenenud ja on oluline mõista, kuidas sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, rahvus ja migratsioonitaust selle ebavõrdsusega seotud on. Selleks on vaja elukaare vaadet: LEARN projekt toob välja ebavõrdsuse mustrid lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, et toetada sellise hariduspoliitika kujundamist, mille abil tõenduspõhiselt ebavõrdsuse kasvuga võidelda. Üheksas hoolikalt valitud riigis viiakse läbi juhtumiuuringud, mis kirjeldavad Euroopa haridusmaastiku kirjusust, analüüside läbiviimiseks kaardistatakse olemasolevaid longituudseid andmeid üle Euroopa. Eesti puhul kasutatakse registriandmeid. Projekti raames tuvastatakse meetmed, mis kompenseerivad hariduslikku ebavõrdsust. Seejärel töötatakse välja poliitikakujundajatele suunatud tööriistad.
Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Helsinki (juhtpartner), Leibniz Institute for Educational Trajectories, University of Turku, University of Milan, European University Institute, Babeş-Bolyai University, Tallinn University, Maastricht University and Trinity College Dublin. Projekti on kaasatud ka neli partnerit väljaspoolt Euroopa Liitu: University of Lausanne, University of Zurich, The Manchester Metropolitan University and University College London.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee); kaasjuht Prof. Dr. Kadri Täht (kadri.taht@tlu.ee)
Sünnikohortuuringu "Üleskasvamine digitaalses Euroopas" ettevalmistamine (GUIDEPREP) (2022-2026)
Projekt on mõeldud rahvusvahelise võrdleva sünnikohortuuringu “Üleskasvamine digitaalses Euroopas (The Growing Up in Digital Europe ehk GUIDE)” ettevalmistamiseks ning baasuuringu läbiviimiseks aastal 2027. GUIDE uuring kogub andmeid laste kohta Euroopas jälgides neid sünnist kuni 24-aastaseks saamiseni. Uuringu fookuses on laste heaolu ja areng ning neid mõjutavad tegurid nagu kodune keskkond, naabruskond ja kool.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont"
Juht Dr. Gerli Nimmerfeldt (gerli.nimmerfeldt@tlu.ee)
Personaalmeditsiini tippkeskus (2024-2030)
Personaalmeditsiini tippkeskus keskendub vananeva elanikkonna tervisemurede ennetusele ja leevendamisele. Tippkeskuses hakatakse looma riskimudeleid haiguste prognoosimiseks, võttes arvesse inimeste päritolu, keskkonda ja kultuuri, ning otsitakse haigustega seotud biomarkereid. Suurt tähelepanu pööratakse seejuures ka elanikkonna kaasamist puudutavatele küsimustele – personaalmeditsiini rakendamiseks on oluline, et inimesed mõistaksid enda keskset rolli ja vastutust tervise hoidmisel. Näiteks uuritakse inimeste ootusi meditsiinisüsteemile ja seda, missuguseid samme nad on ise nõus tervise hoidmiseks astuma.
Projekti juhtpartner on Tartu Ülikool. Partnerid: سԹ, Protobios OÜ ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS.
Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Kaitstud õiglaselt ja väärikalt (WelfareExperiences) (2023-2028)
Kaasaegses võrdleva heaolukäsitluse keskmes on inimene. Senise institutsioonide ja tööturunäitajate keskse heaolu kontseptualiseerimise kõrval on üha suurema tähelepanu all inimese subjektiivne heaolu ja selle roll sotsiaalse kaitstuse tagamisel. See ei tähenda, et institutsioonid oleks heaoluanalüüsist väljas, vaid seda, et institutsioonid ja neid kujundavad poliitikad oluliselt mõjutavad ka neid protsesse, mis sotsiaalse heaoluni viivad, sh nendega seotud kogemusi ja emotsioone. Need kogemused omakorda on määrava tähtsusega inimese ja riigi vahelise usalduse ehitamisel.
King’s Kolledži poolt juhitud ERC CoG projekt WelfareExperiences võtabki heaolupoliitikate kujundamisel eelviidatud inimesekeskse lähenemise sotsiaalsete riskidega tegelemisel, lähtudes aset leidvast paradigmaatilisest nihkest heaolu-uuringutes. Projekt on koostöö King's College ja seitsme teise uurimisasutuse vahel: University of Kent, Oslo Metropolitan University, سԹ, Praxis, Complutense University of Madrid ja Center for Social Sciences. Lisaks hõlmab projekt ka koostööd seitsme organisatsiooniga: EPIK (Eesti), EAPN Hispaania, MEOSZ (Ungari), Velferdsalliansen EAPN Norra, APLE Collective (Thrive Teeside ja Start Point) (Ühendkuningriik), Inclusion Scotland ja Poverty Alliance.
Juht Dr. Triin Lauri (triin.lauri@tlu.ee)