PERESUHETE JA VANEMLUSE UURIMISRÃœHM (PeVa)
Peresuhete ja vanemluse (PeVa) uurimisrühm tegeleb peresuhete ning vanemluse mõtestamise ja uurimisega interdistsiplinaarsest vaatenurgast. Peresuhete ja vanemluse uurimisrühm koondab ÍøÆسԹÏi sotsiaalkaitse, demograafia, sotsioloogia ja psühholoogia valdkondade teadlasi ja üliõpilasi, kelle uurimistöö keskendub peresuhete ja vanemluse erinevatele aspektidele. Interdistsiplinaarne koostöö võimaldab läheneda peresuhete mitmekesistumisele ja komplekssusele avaralt, sünteesides eri teooriaid, makro-, meso- ja mikro-vaateid ning kasutades erinevaid metodoloogiaid.
Uurimisrühma eesmärgiks on edendada teaduspõhist arusaama peresuhetest ja vanemlusest ning suurendada teadlikkust nendel teemadel nii akadeemilistes ringkondades kui Eesti ühiskonnas laiemalt. Uurimisrühm toetab uute teadmiste loomist ja rakendamist vanemluse ja peresuhete valdkonnas, aidates kujundada tõenduspõhiseid praktikaid, mis toetavad perede heaolu ja toimetulekut.
Võta meiega ühendust:
PeVa inimesed
Mariann Märtsinil on bakalaureusekraad psühholoogias ja sotsiaalpedagoogikas (2001, ÍøÆسԹÏ), magistrikraad psühholoogias (2003, ÍøÆسԹÏ) ja doktorikraad sotsiaalteadustes (2009, University of Bath, ÃœK). Ta on töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis, sealhulgas teadurina Cardiffi Ãœlikoolis Suurbritannias ning vanemlektorina Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Austraalias. Alates 2019. aastast töötab ta ÍøÆسԹÏi sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina.
Tema uurimistöö fookuses on psühhosotsiaalne areng täiskasvanueas seoses elutee murrangute ja üleminekutega, sealhulgas töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Teda huvitab see, kuidas inimesed lapsevanemaks saamist kogevad ja kuidas nad enda lapsevanemaks olemist mõtestavad, samuti see, kuidas peresid paremini toetada perevormide mitmekesistumise ja ühiskondlike kriiside kontekstis.
Mariann on olnud eksperdina seotud mitmete vanemluse ja peresuhete teemaga seotud rakendusprojektidega, sh käitumishäiretega laste vanematele suunatud ennetustegevuste analüüsi, perede sünnijärgse toetuse arendamise ja asendushoolduse vanematele mõeldud e-kursuse loomise kontekstis. Lisaks tööle ülikoolis toetab Mariann peresid ka praktiseeriva psühholoogi ja superviseeritava pereterapeudina.
Märksõnad: peresuhted; vanemlus; lapsevanemaks saamine; mitmekesised perevormid
Rohkem infot
Õnne Uus'il on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ning ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina.
Kliinilise psühholoogina on Õnne olnud Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (Geneetika ja Harvikhaiguste keskus) pikaaegne koostööpartner. Lisaks ka perekonnapsühhoterapeudina, sealhulgas töötades puuetega laste ja nende vanematega.
Mitmetasandiline töökogemus nii õpetajate, laste kui lapsevanematega, on Õnne Uus' i uurimisfookuse keskmesse toonud lisaks sellele, kuidas lapse aju areneb ja küpseb ning võimaldab õppimist ja millist rolli omavad seejuures täidesaatvad funktsioonid. Ka veel ühe väga olulise suuna: kui olulised on tähendusliku õppimise juures teised inimesed, eelkõige lapsevanemad ning alles seejärel haridustöötajad ja -asutus.
Õnne uurimissuund keskendubki sellele, kuidas perekond ja õpetaja ning nendevaheline süsteemne koostöö saavad reaalselt mõjutada seda, mis toimub õppija peas. Õnne teab, et õppimine on äge - elumuutev kogemus. Samuti teab Õnne, et äge on ka vanemlus.
Õnne Uus’ i tugevus hariduspsühholoogina on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju online võimekust. Aga ka seda, perekonnapsühhoterapeudina, kui oluline on lapse tasakaalukaks funktsioneerimiseks tagada tema psühholoogilised baas-vajadused, milles on oluline roll mh sellel, et lapsevanema enda psühholoogilised baas-vajadused oleksid täidetud. Tõsi, see pole alati lihtne..., nii kaasava hariduse kui ajastu kriiside konteksti arvestades. Just seetõttu on lapsevanemlus kui kestlikkust tagav lähtekoht oluline teemavaldkond ning vajalik uurimis-suund, milles Õnne soovib enda kompetentsiga panustada.
Rohkem infot
Liili Abuladze uurimistöö kasutab demograafilisi ja elutee lähenemisi kooseluvormide, perestruktuuride ja sotsiaalsete võrgustike arengute uurimiseks. Lisaks huvitavad Liilit ebavõrdsused neis arengutes elanikkonnarühmiti aga ka seosed heaolu ja tervisega.
Liili kaitses 2024.aastal ÍøÆسԹÏis doktorikraadi demograafia erialal. Oma töös uuris ta kesk- ja vanemaealiste sotsiaalseid ressursse ning tervise tulemeid Eestis ja teistes Euroopa riikides, kasutades longituudset SHARE andmestikku. Ta on olnud projektijuht SHARE Eesti uuringu koordineerimises.
Märksõnad: perevormid ja -loome, heaolu, sotsiaalsed võrgustikud, elutee
Rohkem infot
Ingrid Sindil on sotsiaaltöö magistrikraad (2005, Tartu Ãœlikool) ning sotsiaaltöö doktorikraad (2021, ÍøÆسԹÏ). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta praktikuna asenduskodus. Alates 2022. aastast töötab Ingrid sotsiaaltöö dotsendina ÍøÆسԹÏi sotsiaalkaitse õppesuunal, kus tema õppe- ja arendustöö on seotud sotsiaaltöö peredega ning lastekaitse õpetamisega.
Tema uurimistöö keskmes on lastekaitse, asendushooldus ning laste heaolu toetamine. Ingridit huvitavad eriti laste õiguste ja heaolu küsimused lastekaitsesüsteemis ning see, kuidas kujundada lapse vajadustest lähtuvat ja turvalist arengukeskkonda toetavat süsteemi. Oma teadus- ja arendustöös on ta käsitlenud mh asendushoolduse korraldust, noorte toetamise võimalusi asendushoolduselt elluastumisel ning kasuvanemlust.
Ingridi üheks uurimissuunaks on kasuvanemlus. Teda huvitab kasuvanemlus eelkõige lapse õiguste ja heaolu ning turvalise arengukeskkonna toetamise vaatenurgast. Teda huvitavad küsimused sellest, kuidas kujuneb inimeste valmisolek hakata kasuvanemaks ning millised on kasuvanemate kogemused lapsele pere pakkumisel olukorras, kus laps ei saa elada oma sünniperes ega lähisugulaste, näiteks vanavanemate juures. Kasuvanemlust näeb Ingrid lapse heaolu seisukohalt olulise võimalusena pakkuda lapsele turvalisi, püsivaid ja toetavaid suhteid.
Ingrid on olnud eksperdina seotud mitmete laste heaolu, asendushoolduse ja lastekaitsega seotud rakendusprojektidega, sh traumateadliku asendushoolduse arendamise, lasteabi tulemuslikkuse uuringu, asendushoolduse vanematele suunatud e-kursuse loomise ning kasuvanemlusega seotud hoiakute uurimise kontekstis.
Märksõnad: lastekaitse; asendushooldus; kasuvanemlus; lapse õigused; laste heaolu; lapsekeskne
±ôä³ó±ð²Ô±ð³¾¾±²Ô±ð
Kadri Täht on ÍøÆسԹÏi töö- ja haridussotsioloogia professor. Tal on bakalaureusekraad sotsioloogias Tartu Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù, magistrikraad sotsiaalteadustes Lancasteri Ãœlikooli ja Kesk-Euroopa Ãœlikooli koostöös ning doktorikraad sotsiaalteadustes Vrije Universiteit Amsterdamist. Tema doktoritöö „Out of sync? The determinants and consequences of nonstandard schedules for family cohesion: The Netherlands within a comparative perspective“ (2011) keskendus ebatüüpilise tööaja, so õhtuti, öösiti ja nädalavahetusel töötamise mõjule pereelule ja pere sidususele.
Kadri Tähe uurimistöö fookuses on sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine, seda eelkõige töö, hariduse, tööturuüleminekute ning töö- ja pereelu ühitamise ning ajakasutuse vaatenurgast. Teda huvitab, kuidas inimeste haridus- ja tööturuteed põimuvad pereelu, hooldusvastutuse ja igapäevase ajakasutusega ning milliseid ebavõrdsusi need seosed loovad või võimendavad.
Pere- ja vanemluse uurimisgrupis seostuvad Kadri Tähe uurimishuvid eeskätt küsimustega, kuidas tööturuebavõrdus, ajakasutus, vanemlus ja pereelu mõjutavad inimeste heaolu ning eluteid (seda nii haridus- kui tööelu perspektiivist). Tema panus uurimisgruppi lähtub töö- ja pereelu ühitamise, leibkondliku ajakasutuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ning rahvusvaheliselt võrdleva kvantitatiivse uurimistöö perspektiivist.
Märksõnad: töö- ja pereelu ühitamine; leibkondade ajakasutus; sotsiaalne ebavõrdsus; tööturuebavõrdsus; sooline palgalõhe; hoolduslõhe
Annela Samuelil on bakalaureusekraad õigusteaduses (2004, Akadeemia Nord) ja magistrikraad sotsiaaltöös (2020, ÍøÆسԹÏ). Hetkel on ta ÍøÆسԹÏi sotsiaaltöö doktorant ning sotsiaal- ja kogukonnatöö lektor. Enne ÍøÆسԹÏi on ta töötanud aastaid Harju Maakohtus ja Justiitsministeeriumis. Ta on täiendanud end fotograafia valdkonnas Eesti Kunstiakadeemias ja töötanud aastaid fotograafia ning teinud ka mitmeid mahukaid dokumentaalfotoprojekte.
Tema uurimistöö ülikoolis keskendub rändele, kuuluvus- ja kohatundele, identiteedile ning sotsiaalsele õiglusele. Teda huvitab, kuidas rände- ja kohanemiskogemused mõjutavad inimeste suhteid, heaolu ja võimalusi kuuluda eri kogukondadesse ning kuidas sotsiaaltöö saab selles erinevaid gruppe toetada.
Lisaks akadeemilisele tööle on Annelal pikaajaline praktiline kogemus rände- ja pagulastaustaga laste, noorte ja peredega töötamisel koostöös MTÜ-dega Eesti Pagulasabi, Mondo ja Loovalt Koos. Ta on viinud läbi loomingulisi projekte, kus fotograafiat ja visuaalset eneseväljendust kasutatakse muuhulgas enda identiteedi mõtestamiseseks ja kuuluvustunde toetamiseks.
Märksõnad: ränne; kuuluvustunne; identiteet; kogukonnatöö; sotsiaalne õiglus; rändetaustaga pered
