Eesti inimarengu aruande kaasautor professor Jaanus Terasmaa: haridus üksi käitumist ei muuda
Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökohüdroloogia professoril Jaanus Terasmaal on au olla värskelt ilmunud üheks kaasautoriks kestlikkuse teemalises peatükis. Koos kaasautorite Aet Annisti ja Piia Postiga keskendub ta haridusinstitutsioonide kriitilisele rollile: kuidas sildada lõhet teoreetilise kliimateadlikkuse ja tegeliku kliimahoidliku käitumise vahel.
Analüüsides nii riiklikke uuringuid kui ka meie ülikooli rohepöörde juhtimise mikrokraadi raames kogutud andmeid, osutab Terasmaa olulisele paradoksile: kõrge haridustase ja teadlikkus ei tähenda alati säästlikumat eluviisi. Sageli kaotab keskkonnahoidlikkus võidujooksu materiaalsele prestiižile ja sotsiaalsetele ootustele.
Peamised järeldused:
- Teadlikkus vs. käitumine: Kuigi kõrgharidusega inimesed on kliimateadlikud, ei peegeldu see nende elustiilis. Suurem sissetulek ja sellega kaasnevad sotsiaalsed ootused tähendavad sageli suuremaid eluruume, sagedasemat autoga sõitmist ja reisimist. Materiaalsed väärtused ja prestiiž võidavad kliimateadlikkuse üle.
- Ülikoolide roll: Lahendus peitub institutsioonides. Kõrgkoolid ei peaks olema vaid teadmiste jagajad, vaid kliimahoidliku eluviisi praktikabaasid. Praegu ei järgi ülikoolid oma õpetuses alati ise keskkonnasõbralikke põhimõtteid.
- Vajadus horisontaalseks muutuseks: Muutus eeldab kõigi töötajate ja juhtide kaasatust. Vastutust ei saa lükata vaid üksikutele entusiastidele.
Nagu professor Terasmaa nendib: "Ãœhiskonna väärtused, korraldus ja tegutsemisvõimalused määravad rohkem kui haridus üksi." Just sellele teemale, teadlikkusest tegeliku käitumismuutuseni jõudmisele, on suunatud ka ÍøÆسԹÏis käiv projekt SustainERA (ERA Chair in Sustainable Futures).
Loe lähemalt uuest ja hoia silm peal ka SustainERA tegemistel.