ÍøÆسԹÏ

Jekaterina Koort teadust?? keskendub ideoloogia seotusele tehnoloogia arengute visioonidega. Hiina tehnoloogia esilet?usu m?istmisel on oluline p??rata t?helepanu Hiina Kommunistliku Partei (HKP) poolt kureeritud ¨¹leriigilisele k?iki osapooli kaasavale strateegilisele visioonile luua Hiina tehnoloogial p?hinev tehnoloogiline ?kos¨¹steem. Selle obskuurse visiooni lahtiselgitamiseks keskendub Jekaterina Koort teadust?? just Hiina riigijuhtide poolt kasutatud tehnoloogilist arengut t?histavatele v?tmeterminitele, nagu n?iteks "Hiina stiilis moderniseerimise" kontseptsioon Hiina poliitilises ja akadeemilises diskursuses. 

Xi Jinpingi ametisoleku ajal seati Hiinas ¨¹les eesm?rk saavutada 2035. aastaks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas maailma juhtpositsioon. Selleni j?udmiseks peab Hiina strateegilist v?imekust kasvatades looma L??nest s?ltumatu tehnoloogilise autonoomsuse. HKP ideoloogilisi strateegiaid ja kontseptsioone k?sitlevas ajakirjas "Qiushi" on Hiina riigijuht Xi Jinping kirjutanud, et alates 2012. aastast viiakse Hiinas ellu innovatiivse arengu strateegiat, mis n?eb ette l?ppeesm?rgina tehnoloogilist s?ltumatust taotlevat teaduse ja tehnoloogia p?hjalikku reformimist. "Hiina stiilis moderniseerimise" aluseks on teaduse ja tehnoloogia t?ielik kaasajastamine, mille tagavad teaduslike baasuuringute potentsiaali tugevdamine, ettev?tete l?bil??giv?ime suurendamine, maailmatasemel talentide meelitamine Hiinasse ning ¨¹hise saatusega riikide kogukonna ideest l?htuv tehnoloogiasektori koordineeritud juhtimine. 

Sellise akadeemilise uurimuse eesm?rk on m?testada "Hiina stiilis moderniseerimise" kontseptsioon lahti l?bi Hiina poliitilise ja akadeemilise diskursuse anal¨¹¨¹si. Uurimus pakub "Hiina stiilis moderniseerimise" ideed m??ratleva terminoloogia t?lgendusv?imalusi, mis omakorda lubaks saada selgema ettekujutuse Hiina teadus-tehnoloogilise arengu strateegia ellu viimisega kaasnevatest riskidest.

Jekaterina Koort profiil:

Jekaterina Koort on Hiina kultuuri ja filosoofia uurija, kelle teadust?? keskendub traditsioonilisele Hiina kultuurile, esteetikale ja filosoofilisele m?ttele. Tema peamiseks teadusvaldkonnaks on kultuuriuuringud ¨¹hiskonnateaduste ja kultuuri laiemas raamistikus.

Ta on alates 2008. aastast t??tanud Tallinna ?likooli Eesti Humanitaarinstituudis lektorina. Aastatel 2015¨C2017 oli ta lektor Tallinna ?likooli Humanitaarteaduste instituudis ning aastatel 2017¨C2020 t?itis Tallinna ?likooli Konfutsiuse Instituudi direktori ¨¹lesandeid. Jekaterina Koort omandas doktorikraadi kultuuride uuringutes Tallinna ?likoolis 2017. aastal. Tema doktorit?? ?Maastik Hiina v?imu ja vaimu diskursuses: vaade l?bi Song¡¯i d¨¹nastia kulgemis?petuse¡° valmis juhendajate Margus Oti ja Rein Raua k?e all. Magistrikraadi omandas ta 2008. aastal Tallinna ?likoolis t??ga ?Daodejingi tee ja teede hargnemine¡°, mille juhendajaks oli Rein Raud. Tema magistri?pingud olid suunatud L?his-Ida ja Aasia kultuuriloole, spetsialiseerumisega Ida-Aasia uuringutele (cum laude). Bakalaureusekraadi Aasia kultuuriloos omandas ta Eesti Humanitaarinstituudis aastatel 1998¨C2003. Tema akadeemilist t??d on tunnustatud mitmete preemiatega. 2018. aastal p?lvis ta Tallinna ?likooli ¨¹li?pilaste teadust??de konkursil I preemia humanitaarteaduste kategoorias oma doktorit?? eest. 2017. aastal sai ta riiklikul ¨¹li?pilaste teadust??de konkursil III preemia sotsiaalteaduste ja kultuuri valdkonnas sama t?? eest. 2008. aastal tunnustati tema magistrit??d nii Tallinna ?likooli ¨¹li?pilast??de konkursi I preemiaga kui ka riikliku ¨¹li?pilaste teadust??de konkursi I preemiaga

Laur Kiik keskendub oma teadust??s Myanmari n?itel Hiina soovile kontrollida ligip??su haruldastele muldmetallidele. Hiina globaalne kontroll haruldaste muldmetallide ¨¹le on pikka aega olnud m?rkimisv??rne ning selle juhtpositsiooni omamisel on teistele riikidele nii majanduslikud kui ka geopoliitilised kaugeleulatuvad tagaj?rjed. Hiina toodab ligikaudu 60¨C70% maailma haruldastest muldmetallidest ning t??tleb neist ¨¹le 85¨C90%, omades seega selles strateegilises valdkonnas vaieldamatut globaalset juhtpositsiooni. Eriti oluline on Hiina roll raskemetalliliste haruldaste muldmetallide, nagu terbium ja d¨¹sproosium osas, mida kasutatakse n?iteks tuuleturbiinides, elektris?idukites ja erinevates militaartehnoloogilistes rakendustes ja millest terbium leiab k?sitlemist Myanmari juhtumiuuringus. 

Lisaks tootmisele on Hiinal sisuliselt monopol ka t??tlemise valdkonnas ning kuigi Ameerika ?hendriigid, Austraalia ja m?ned teised riigid kaevandavad samuti haruldasi muldmetalle, puudub neil tihti vajalik tehnoloogia ja t??stuslik v?imekus nende t??tlemiseks. Seet?ttu saadetakse suur osa toorainest ikkagi Hiinasse. Samuti domineerib Hiina haruldaste muldmetallide magnetite turul ¨C ligikaudu 90% maailma haruldasi muldmetalle toorainena kasutatavatest  magnetitest toodetakse just Hiinas. Need magnetid on v?tmekomponendid paljudes k?rgtehnoloogilistes ja rohep??rdega seotud toodetes, andes Hiinale strateegilise m?juv?imu kogu globaalse tarneahela ¨¹le.

Hiina on l?hiajaloos kasutanud haruldasi muldmetalle ka poliitilise survevahendina. N?iteks 2010. aastal piirati nende eksporti Jaapanisse poliitilise vaidluse kontekstis, demonstreerides Hiina kavatsust kasutada strateegilist s?ltuvust surve avaldamiseks geopoliitilise t??riistana. 2025. aasta kevadel lahvatanud Ameerika ?hendriikide ja Hiina tariifis?jast edasi arenenud kaubanduss?jas hakkas Hiina doseerivate otsustega samuti valikuliselt haruldaste muldmetallide eksporti piirama. Arvestades Eestisse Narvasse 2025. aastal ehitatud v?ljaspool Hiinat asuvat ¨¹ht v?hestest magnetitehastest maailmas, aitab Myanmari juhtumiuuring paremini m?ista Hiina strateegilist visiooni kindlustada ligip??s strateegilistele maavaradele ning seel?bi hinnata kriitilise s?ltuvusega kaasnevaid riske Eestile.

2025-2026 1-aastase projekti raames vaatluse alla tulev Myanmari juhtumiuuring on v?ga kitsa fookusega kaasus, keskendudes Kachini Iseseisvusarmee (KIA) poolt 2024. aastal P?hja-Myanmaris h?ivatud haruldaste muldmetallide kaevandustele, mille ¨¹le kontrolli kaotamine andis tugeva l??gi Hiina tarneahelale ning katkestas ligi poole maailma raskemetalliliste muldmetallide tootmisest. Seni kaevandusi kontrollinud Hiina import Myanmarist kukkus 89% ning haruldaste muldmetallide hinnad maailmaturul t?usid. Samal ajal on piirkonna vastu ilmutanud suuremat huvi Hiina rivaal India, kelle strateegiliseks huviks on sarnaselt L??nele samuti v?hendada s?ltuvust Hiina tarnetest. Pikaajaline ebastabiilsus P?hja-Myanmaris v?ib haruldaste muldmetallide globaalse turu muuta k?ikuvamaks ja avaldada m?ju globaalsele rohetehnoloogiate arengule. Myanmari juhtumiuuring ilmestab t?nap?evast geopoliitilist reaalsust sellest, kuidas kontroll loodusvarade ehk tarneahela toormel¨¹li ¨¹le m?jutab geopoliitilist j?udude vahekorda. Narvas asuva magnetitehasega on Eestil selles innovaatilises tehnoloogiasektoris oma kindel roll ning v?imalik kriitiline s?ltuvus Hiinast v?ib osutuda Eesti t??stuse haavatavaks komponendiks.

Laur Kiik profiil:

Laur Kiik on keskkonnaantropoloog ja Aasia uuringute spetsialist, kelle uurimist?? keskendub eelk?ige Kagu-Aasiale, Myanmarile/Birmale ja Hiinale. Tema teadusvaldkonnad h?lmavad kultuuriuuringuid, ajalooteadust ja arheoloogiat ning keskkonnapoliitikat, -majandust ja -?igust. CERCS klassifikatsiooni j?rgi tegutseb ta kultuuriantropoloogia ja etnoloogia, piirkondliku ajaloo ning sotsiaalse geograafia valdkondades. Ta omandas doktorikraadi antropoloogias Oxfordi ?likoolis 2020. aastal. Tema doktorit?? ?Saving Nature or Nation in the Kachin Hills: An Ethnography of Encounters¡° valmis juhendajate Laura Rivali, Matthew Waltoni ja E.J. Milner-Gullandi k?e all. Varasemalt omandas ta magistrikraadi antropoloogias Columbia ?likoolis 2012. aastal, kus tema uurimist?? keskendus keskkonna, rahvusluse ja ontoloogiliste k?sitluste seostele Kachini piirkonnas Myanmaris. Bakalaureusekraadi (cum laude) sai ta Tallinna ?likooli Eesti Humanitaarinstituudis L?his-Ida ja Aasia kultuuriloo erialal Hiina suunal. Lisaks ?ppis ta 2007¨C2008 Pekingi V??rkeelte K?rgkoolis, kus omandas hiina keele diplomi. Aastatel 2013¨C2016 t??tas Laur Kiik Tallinna ?likoolis Kagu-Aasia uuringute valdkonnas, esmalt osakoormusega ning seej?rel t?iskoormusega Humanitaarteaduste instituudis. Aastatel 2011¨C2013 osales ta Eesti Teadusfondi grantiprojektis ?V?im, v?rgustikud ja identiteedid Birmas/Myanmaris¡° (ETF8618), kus ta tegutses eelarvev?lise t?itjana. Tema akadeemilist t??d on tunnustatud mitmete auhindade ja stipendiumidega. Ta on p?lvinud Eesti riikliku ¨¹li?pilaste teadust??de v?istluse esikoha nii bakalaureuse- (2009) kui magistritasemel (2013) ¨¹hiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas. Lisaks on ta olnud Fulbrighti stipendiaat (2010), saanud Sasakawa Noorte Juhtide Stipendiumifondi toetuse (2011) ning Eesti Humanitaarinstituudi teadusgrandi (2010)

Raul Allikivi keskendub oma teadust??s Jaapani puhul ¨¹helt poolt Jaapanis rakendatud Hiina tehnoloogilistest riskidest l?htuvate ohtude maandamise riiklikele ja ettev?tete enda poolt vastu v?etud meetmete anal¨¹¨¹sile, kuid selle k?rval ¨¹htlasi ka nende meetmete v?imalikule negatiivsele ja protektsionismi vormist t?uke saanud positiivsele m?jule Jaapani enda tehnoloogiliste v?imekuste arengule. P?hifookuses on meetmete m?ju ettev?tete teadus- ja arendustegevusele, idufirmade kasvustrateegiale ja uusi v?imekusi otsivale riskikapitali investeeringutele. 

Jaapani juhtumiuuring pakub v?imalust vaadelda, kuidas Hiina majandusega tihedalt l?bi p?imunud, kuid samas Ameerika ?hendriikidega tihedas kaitsekoost??s olev riik suudab oskuslikult laveerida keeruliste valikute vahel. Laiemas kontekstis asetub see temaatika Ameerika ?hendriikide ja Hiina vahelise s¨¹veneva kaubanduskonflikti raamistikku. Jaapan j?rgib Hiina-vastaste piirangute rakendamisel suures osas Ameerika ?hendriikide suuniseid, kuid samal ajal peab ta paralleelselt tugevdama ka omaenda tehnoloogilisi ja innovatsiooniv?imekusi. 

Jaapani olukord on mitmes m?ttes sarnane Eestile, pakkudes Hiinast l?htuvate v?imalike ohtude erinevate riskianal¨¹¨¹side hindamiseks paralleelanal¨¹¨¹si, kus ¨¹helt poolt kehtestatakse julgeolekukaalutlustest ja kodumaise tehnoloogia toetamise arengu soovist l?htuvad Hiina-vastased piirangud, kuid teisalt v?ib tegelikkus ja kriitiline s?ltuvus Hiinast osutuda tugevaks takistuseks nende piirangute t?ielikuks rakendamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks. 

Jaapani juhtumiuuringus rakendatakse piiravate meetmete anal¨¹¨¹simise k?rval ka Jaapani ?kos¨¹steemi v?tmeosalejatega tehtud intervjuude l?bi viimist. Teadust?? tulemus pakuks Eestile v??rtuslikku teadmist sellest, kuidas navigeerida globaalses olukorras, kus vastastikune s?ltuvus on muutunud strateegiliseks t??riistaks ("weaponized interdependence").

Raul Allikivi profiil: 

Raul Allikivi on ¨¹le 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettev?tja ning endine riigiametnik, kes on l?bi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ?risuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges rists?nalehest Murakas j?rjejuttu ninja¡¯dest. ?likoolis hakkas ta politoloogia- ja majandus?pingute k?rvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes v?imalus aastaks Jaapanisse vahetus¨¹li?pilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta p??ses Waseda ¨¹likooli rahvusvaheliste suhete magistri?ppesse.

T?naseks on Raul Jaapanis elanud kokku ¨¹le tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettev?tte Giga, mis tegeleb Jaapanis t??tavate v?lismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani k?sit??jookide maaletoomisega Eestisse.

Toomas Hanso uurimist??d keskenduvad Hiinaga seonduvatele erinevatele teemadele. 

?heks neist on andmejulgeolekule keskenduv publikatsioon pealkirjaga ¡°Enamat kui esmapilgul paistab: Hiina andmekeskuste strateegia¡± (¡°More Than Meets the AI: China¡¯s Data Centre Strategy¡±). See r??gib sellest, kuidas Peking k?ivitas 2022. aasta veebruaris riikliku megaprojekti ?Ida andmed, l??s arvutab¡° (¡°Eastern Data Western Compute¡±, EDWC), mille eesm?rk on t??delda Hiina arenenud idapiirkondade andmeid riigi l??nepoolsetes maapiirkondades, millel on piirkondlik eelis t?nu rohkele taastuvenergiale ja madalamatele keskmistele temperatuuridele. Tehisintellekt on 21. sajandi k?ige murrangulisem tehnoloogia ning m?ngib v?tmerolli tulevases geopoliitilises m?jus. Selle arendamine ja rakendamine s?ltuvad andmekeskustes paiknevast arvutusv?imsusest (?compute¡°) ¨C riistvaralisest taristust, mis AI-d k?itab. Toomas Hanso anal¨¹¨¹s k?sitleb EDWC p?ritolu ja elluviimist, selle rolli Pekingi mitmekihilises tehisintellekti t??stuspoliitikas ning selle ?nnestumisi, eba?nnestumisi ja m?ju Hiina positsioonile globaalses AI-v?idujooksus. Hoolimata rakendamisprobleemidest on EDWC kvantitatiivselt suurendanud Hiina riiklikku arvutusv?imsust, parandanud andmekeskuste t?husust ning kasvatanud taastuvenergia osakaalu andmekeskuste elektritarbimises. Alates projekti k?ivitamisest on Hiina teinud edusamme andmekeskuste rajamises, kuigi logistilised probleemid p¨¹sivad. Kuigi EDWC on sisepoliitiline meede, on sellel laiemad geopoliitilised m?jud:

• Hiina AI-ettev?tete globaalse konkurentsiv?ime tugevdamine
• Hiina positsioneerimine maailma andmekeskuste t??stuse liidrina
• ?Andmekeskuste diplomaatia¡° ¨C andmekeskuste integreerimine Pekingi V?? ja Tee algatuse pakkumisse
• Hiina tehnoloogilise suver??nsuse suurendamine
• Rahvavabastusarmee (PLA) tehisintellekti v?imekuste arendamine ja nende kasutuselev?tu h?lbustamine
• Kolmandate riikide (sh Euroopa) andmete kahjulik ?rakasutamine
• Arvutusv?imsuse l?he v?hendamine USA¨CHiina suurriikide konkurentsis

Pekingi jaoks tugevdab suurem riiklik arvutusv?imsus tema positsiooni globaalses AI-v?idujooksus ¨C ning L??s peaks sellele t?helepanu p??rama.

Raport leitav:  

Toomas Hanso teine publikatsioon ¡°2026. aasta riigikaitse strateegia: USA¨CHiina dialoog strateegilise stabiilsuse nimel ebakindlas keskkonnas¡± keskendub Ameerika ?hendriikide uusimale riiklikule kaitsestrateegiale ja Hiina rollile selles. USA S?jaministeerium (DoW) on avaldanud oma 2026. aasta riigikaitse strateegia (NDS), milles kutsutakse ¨¹les ?m?istlikule rahule¡° Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ning ?strateegilisele stabiilsusele¡° Hiinaga.

Kuigi dokument r?hutab l??nepoolkera t?htsust, j??b Hiina Rahvavabariik (HRV) strateegiliseks prioriteediks, ehkki USA kasutab selle suhtes erinevaid taktikaid.

Uue r?huasetuse on saanud USA ja Hiina s?jav?gede vahelise suhtluse soodustamine, et v?ltida v?imalikke kokkup?rkeid. Samas on olukord Taiwani v?inas pingelisem kui kunagi varem ning suhtlust takistavad m?lema riigi sisepoliitilised arengud, sealhulgas Hiina Kesk-s?jakomisjoni (CMC) 24. jaanuari puhastus, mille tulemusel v?henes komisjoni liikmete arv seitsmelt vaid kahele. Sellises keskkonnas on 2026. aasta riigikaitse strateegia eesm?rk edendada koost??d USA s?jav?e ja Hiina Rahvavabastusarmee (PLA, ½â·Å¾ü) vahel ??rmiselt keeruline saavutada.

Raport leitav:  

Toomas Hanso teine p?hjalikum anal¨¹¨¹s pealkirjaga ¡°Taiwani v?ina kriisistsenaariumid ja kriisi julgeolekum?jud Eestile¡± keskendub Taiwani v?ina v?imalikele erinevatele stsenaariumitele. Raport on kirjutatud kahasse RKK-s Tauno T?hki asendava teaduri Urmas H?bepappeliga. Selles raportis anal¨¹¨¹sitakse Taiwani v?ina kriisi tausta ja v?imalikke arengustsenaariume. Alates 2022. aastast on Hiina Rahvavabariigi (HRV) relvaj?ud ehk rahvavabastusarmee (RVA) suurendanud s?jalist survet Taiwani ¨¹mbruses, korraldades ulatuslikke ?ppusi, rakendades h¨¹briids?ja meetmeid, viibides seadusevastaselt Taiwani ?hu- ja mereruumis ning p¨¹¨¹des normaliseerida ¨¹ha suuremat s?jalist kohalolekut v?inas. See k?ik on osa laiemast s¨¹steemsest rivaliteedist Washingtoni ja Pekingi vahel. Taiwan on Pekingile nii s¨¹mboolse kui ka strateegilise t?htsusega. Hiina juhtkonnale on taas¨¹hendamine seotud re?iimi legitiimsuse, rahvusliku uuenemise ning pikaajaliste geopoliitiliste eesm?rkidega. Raport r?hutab, et Peking ei ole loobunud j?u kasutamise v?imalusest ning j?tkab RVA moderniseerimist, et vajaduse korral Taiwan j?u abil emamaaga liita. Samal ajal s¨¹veneb USA ja Hiina vaheline konkurents nii s?jalises, tehnoloogilises, majanduslikus kui ka ideoloogilises m??tmes. Isegi kui peaks aset leidma l¨¹hiajaline diplomaatiline stabiliseerumine, ei ole t?en?oline, et Taiwani v?ina olukord muutuks kestvalt rahulikuks. Taiwan on seega potentsiaalne s¨¹¨¹ten??r laiemas suurriikide konkurentsis. Pekingi otsus alustada sissetungi s?ltub mitmest tegurist, kuid m??rava t?htsusega on HRV, Taiwani ja Ameerika ?hendriikide sisepoliitilised arengusuunad.

Raport toob esile neli omavahel seotud stsenaariumit, mis moodustavad v?imaliku eskalatsioonijada:

1. Status quo (h¨¹briids?da): p¨¹sivad halli tsooni tegevused, k¨¹beroperatsioonid, desinformatsioon, majanduslik surve ja s?jalised ?ppused. See stsenaarium kirjeldab juba praegu valitsevat olukorda ning v?ib j??da p¨¹sima ka tulevikus.
2. Karantiin: ?iguslike v?i administratiivsete ettek??nete alusel piiratud ulatusega mere- ja ?huliikluse piirangute kehtestamine Taiwanile. Eesm?rk on testida rahvusvahelist reaktsiooni, v?ltides samas ametlikku blokaadi v?ljakuulutamist.
3. Blokaad: ulatuslik katse katkestada Taiwani v?liskaubandus ja energiavarustus. Arvestades Taiwani majandusstruktuuri, tooks isegi ajutine blokaad kaasa kohesed ¨¹leilmsed majanduslikud tagaj?rjed, eriti k?rgtehnoloogilistes tarneahelates.
4. Sissetung: meredessant koos raketil??kidega ning operatsioonidega ?hu-, mere- ja infosf??ris ¨¹lekaalu saavutamiseks.

Raport r?hutab, et need stsenaariumid ei v?lista ¨¹ksteist. Eskalatsioon v?ib toimuda samm-sammult ning mittekineetiline surve (h¨¹briids?da v?i karantiin) v?ib kiiresti areneda relvakonfliktiks.

Eestile kujutaks Taiwani v?ina kriis kaudset, kuid t?sist julgeolekuriski.

Raport leitav:  

Toomas Hanso profiil: 

Uurimisvaldkonnad: Hiina; Hiina taristu, tehnoloogia ja julgeolek; Taiwan ja ¨¹le v?ina suhted; Hiina¨CVenemaa suhted

Keeled: inglise, eesti, hiina, hispaania, prantsuse, saksa, suahiili; algtase: vene, portugali

Toomas Hanso liitus RKK-iga nooremteadurina 2024. aasta oktoobris. Tema uurimist??d keskenduvad Hiinale, selle sise- ja v?lispoliitikale ning rahvusvahelistele suhetele.

Tal on kiitusega bakalaureusekraad Edinburghi ?likoolist hiina keel ja lingvistika erialal. Toomas Hanso veetis ¨¹he aasta ?ppides Taiwanis Hualienis Donghwa Riiklikus ?likoolis, olles aastatel 2021¨C2022 Taiwan-Europe Connectivity stipendiumi saaja, ning ¨¹he aasta ?ppides Hiinas Kunmingis Yunnani ?likoolis Konfutsiuse Instituudi stipendiumi toel aastatel 2023¨C2024, kus ta sooritas HSK6 hiina keele eksami.

Tauno T?hk on 2026. aasta alguses naasnud p?rast isapuhkust tagasi RKK-sse, kuid viimane publikatsioon on eelmise aasta m?rtsist pealkirjaga ¡°Rohkem kui s¨¹steemne rivaal: Hiina kui julgeolekuoht Euroopa Liidule¡±. Selles kirjutab ta, et Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga t?htsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks ¨¹ks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud v?imalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ¨¹mberm?testanud ning kirjeldab n¨¹¨¹d Hiinat kolmes erinevas m??tmes: koost??partneri, majandusliku konkurendi ja s¨¹steemse rivaalina. ?ha rohkem r??gitaksegi Hiinast kui s¨¹steemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku m?jutajast. Sellest hoolimata j??vad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile. On aeg, et Euroopa Liit selle l¨¹nga k?rvaldaks ja m??ratleks Hiina selgelt ka julgeolekualase v?ljakutsena. See t?hendaks ELi praeguse kolmeosalise l?henemise t?iendamist neljanda ehk julgeolekum??tmega. Tegemist poleks pelgalt retoorilise muudatusega, vaid vajaliku sammuga ELi poliitika koosk?lla viimiseks Hiinast tulenevate tegelike julgeolekuriskidega. See looks ELi ja liikmesriikide jaoks selge ¨¹hise aluse kujundamaks terviklikumat ja tasakaalustatumat Hiina-poliitikat ning s¨¹vendaks koost??d olukorras, kus erinevatel liikmesriikidel on Hiina suhtes sageli v?ga erinevad hoiakud ja huvid.

Raport leitav:

Tauno T?hk profiil:

Tauno T?hk on alates 2024. aasta oktoobrist Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur, keskendudes Hiinale ja Hiina m?jutustegevusele. Enne RKKga liitumist t??tas Tauno ¨¹le nelja aasta Euroopa v?listeenistuses (EEAS) Br¨¹sselis, kus ta vedas Hiina infooperatsioonide ja inforuumi m?jutustegevuse vastasele v?itlusele keskendunud meeskonda. Enne seda oli ta Euroopa Komisjoni digitaalse ¨¹histuru asepresidendi kabineti liige, kus ta muu hulgas koordineeris Euroopa Liidu desinformatsiooni vastast tegevust. Tauno on varem t??tanud Eesti valitsuse ja peaministri meedian?unikuna ning Eesti Euroopa Liidu N?ukogu eesistumise kommunikatsioonin?unikuna. Ta on elanud ja ?ppinud Hiinas ning pidanud Eesti ¨¹likoolides loenguid t?nap?eva Hiina poliitikast. Tauno on l?petanud Tartu ?likooli ning ?ppinud Hiinas Wuhanis paiknevas Kesk-Hiina Pedagoogilises ¨¹likoolis.

Koosseisuv?line teadur

Urmas H?bepappel teeb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega koost??d alates 2025. aasta kevad-talvest. Tema peamiseks uurimisteemaks on Hiina poliitika (t?psemalt Hiina poliitps¨¹hholoogia), kuid RKK ridades keskendub ta eelk?ige Venemaa kuvandi uurimisele Hiina sotsiaalmeedias.

Urmas on ka Tartu ?likooli Aasia keskuse anal¨¹¨¹tik ning ?ppej?ud. Urmas on andnud loenguid Hiina poliitikast, Aasia kultuuriloost ja rahvusluse teooriatest ning avaldanud mitmeid Aasia (eelk?ige Hiina) ajalugu, poliitikat ja kultuuri tutvustavaid artikleid ja raporteid. Muuhulgas on ta ¨¹ks raamatu ¡°Eesti ja Hiina suhete s¨¹nd¡± (2018) kaasautoreid.