Philologia Estonica Tallinnensis
Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne (endise nimega سԹi Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised), kus avaldatakse kaastöid lingvistika ja kirjandusteaduse kõikidest valdkondadest. Samuti on väljaandesse teretulnud kirjutised eesti keele ja kirjanduse õpetamise ning keelelise kommunikatsiooni alalt. Väljaande artiklid on eesti, soome ja inglise keeles.
Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija سԹi Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised on ilmunud alates 2004. aastast (esimene väljaanne ilmus Tallinna Pedagoogikaülikooli Eesti Filoloogia Osakonna Toimetiste nime all, kirjandusalased uurimused ilmusid esialgu instituudi eraldi kogumikena).
Ajakiri ilmub kord aastas oktoobris, artiklite toimetusele saatmise tähtaeg on 1. mai. Kõik artiklid läbivad pimeretsenseerimise: iga artiklit hindab anonüümselt kaks retsensenti (nii väljaande kolleegiumist kui ka väljastpoolt). Väljaande peatoimetaja on Reili Argus, igal numbril on aga eraldi tegevtoimetaja.
Philologia Estonica Tallinnensise artiklitele on toimetiste kodulehel vaba juurdepääs. Lugejad võivad artikleid alla laadida, lugeda, kopeerida ja välja trükkida ilma toimetuselt või autorilt selleks luba küsimata.
Ajakirja koduleht:
Toimetuskolleegium
Helle Metslang (Tartu, Tartu Ülikool)
Meelis Mihkla (Tallinn, Eesti Keele Instituut)
Renate Pajusalu (Tartu, Tartu Ülikool)
Maria Voeikova (Viin / Saint Petersburg)
Cornelius Hasselblatt (Zuidhorn / Eesti Teaduste Akadeemia)
Epp Annus (سԹ / Ohio State University)
Refereeritavad andmebaasid
Central and Eastern European Online Library ()
Communication Source Database ()
Directory of Open Access Journals, Lund University ()
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv ()
Linguistic Bibliography Online ()
MLA International Bibliography ()
MLA Directory of Periodicals ()
Ilmunud ajakirjad
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 10 (2025) Toimetajad-koostajad: Tiina Rüütmaa ja Anna Verschik Mitmekeelsus on olnud läbi aegade tavaline, tänapäeva ühiskondlikud muutused on selle tõstnud tähelepanu keskpunkti. Ilmselgelt on mitmekeelsus seotud keeleomandamise ja õppimisega laiemas mõttes: nii õpetaja juhendamisel koolis või kursustel, iseseisvalt või hoopis spontaanselt keelekeskkonnas; nii varajases lapsepõlves kui ka täiskasvanueas. |
|
ISBN 9772504661094 |
Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024) Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires
Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 8 (2023) Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensise kaheksas keeleteemaline number „Keel ja keeled. Õppimine ja õpetamine“ on tõukunud eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses tekkinud probleemidest. Peamiste teemadena on vaatluse all hoiakud ja suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse, aga ka keele omandamist toetavad tegevused, õppematerjalid ja õpikogemused. Kogumikus on üheksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keeleõpetajad ja lingvistid Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ning Leedust. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022) Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seetõttu tekib üha uusi lähenemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja välismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele õppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises kõnes, sotsiaalmeedias ja YouTube’is; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele säilitamine; etnolektid ja aktsendid; võrdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja välismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 6 (2021) Philologia Estonica Tallinnensise kuues number keskendub kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu algas sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandi lõpul ning kätkes põhjapanevaid muutusi nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi kultuur ehk siirdekultuur on samuti üleminekulist laadi: siin põimuvad ja põrkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, lääne kultuurist mõjutatud väärtused, identiteedid, arusaamad ja sümbolid. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennekõike kirjandusele, tõlkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid käsitlevad Gohar Markosjan-Käsperi romaane (Aigi Heero), eesti punkluulet (Piret Viires), tõlkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin van Doorslaer), Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoseid ökokriitilisest vaatenurgast (Maris Sõrmus, Suliko Liiv), 1990. aastate lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance'i -kunstnike esimesi esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-lääne kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri ja Piret Viirese üldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest. Teemanumber võiks olla oluline lugemisvara kõigile, keda huvitab siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 5 (2020) Philologia Estonica Tallinnensise viies, keeleteemaline number keskendub keeles esinevatele järjestustele. Ajakirjanumbrisse on koondatud keeleteaduse eri valdkondade uurimusi, kust ilmneb, mida mingit tüüpi järjestused keelte kohta räägivad. Nii nagu on mitmekesine artiklite teoreetiline baas, mis varieerub mikrotasandi uurimusest makrotasandi omadeni, on lai ka vaatlusaluste keelte hulk (eesti, ungari, ukraina, soome, saksa, leedu) ja rahvusvaheline autorkond. Ajakirjanumbris on 11 eesti- ja ingliskeelset artiklit. Teemad hõlmavad esimese keele omandamist ja keeleõpet, kontaktidest johtuvaid keelemuutusi, värvinimetusi, eesnimekasutuse reguleerimist, tajumetafooride tõlkimist, ilmastikunähtuste sõnavara ja ka kitsamaid keelenähtusi, nagu partitiivsus. Ajakirja ongi koondatud väga eripalgeline valik näidetest, kuidas keeles järjestused esineda võivad – leidub näiteid sagedusjärjestuste kohta, osutusi keelendite keelde ilmumisest, sageduste ja järjestuste sarnasusest, mis omakorda osutavad kultuurilistele sarnasustele, aga ka kirjeldusi, kuidas üks nähtus lükkab käima terve järgmiste ahela. |
|
ISSN 2504-6624 |
Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) Peatoimetaja: Reili Argus Käesoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber „Traditsioon ja avangard“ pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste näitel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. Üks on aga kõigile neile artiklitele suures osas ühine – vaadeldakse, kuidas uued nähtused, vormivõtted või teemad on saanud või ei ole saanud kas eesti või mõne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seeläbi on muutunud. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis II (2017) Kirjanduse intermeedialisus Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on „Kirjanduse intermeedialisus". Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eeskätt kirjandustekstide liikumine üle meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset lähenemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvapärimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni. Tanel Lepsoo vaatleb võrdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan” ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november” ja sellest lähtuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti näitekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku mälukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest tõlgendustest ning mineviku läbitöötamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti analüüsib oma artiklis füüsilise teatri mõistet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. Heili Einasto võtab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast tänaseni ja keskendub nende võrdlevas käsitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereotüübid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvapärimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli Kõvamees kirjutab kirjastuses Petrone Print välja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning püüab tuua selgust sarja žanrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, analüüsib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse üle. Väljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete resümeedega. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis I (2016) Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel. Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiaat. Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid. |
Üleskutse artiklite esitamiseks
PHILOLOGIA ESTONICA TALLINNENSIS, erinumber nr 12 (2027)
„Kohalikud keeled dialoogis: võim, identiteet ja järjepidevus tänapäeva ühiskonnas“
Toimetajad:
professor Yamina El Kirat El Allame (Mohammed V Ülikool, Rabat, Maroko)
professor Merilyn Meristo (سԹ, Eesti)
Kohalikud põlised vähemuskeeled moodustavad olulise osa maailma keelelisest ja kultuurilisest pärandist. Identiteedi, traditsioonide ja kohalike teadmiste kandjatena aitavad need kaasa keelelisele mitmekesisusele ning rikastavad suhteid dominantkeeltega. Üleilmastumine, digitaliseerumine ja suurkeelte kasvav mõju ohustab väikekeelte kasutamist ja põlvkonniti edasiandmist üha rohkem.
Ootame kaastöid, mis käsitlevad näiteid kohalike põliste väikekeelte säilitamise või taaselustamise kohta:
- taaselustamispraktikad ja -poliitikad
- keelekasutus mitmekeelses kontekstis
- noorte kaasatus ja keelehoiakud
- digikeskkonnad ja keeleline nähtavus
- pedagoogilised ja kogukonnapõhised lähenemised
Ajakirja erinumber koondab mitmekesiseid vaatenurki ja aitab süvendada arusaama sellest, mis mõjutab kohalike keelte säilimist, õpetamist või hoopis marginaliseerumist tänapäeva ühiskonnas.
Artiklite maht on kuni 6000 sõna (40 000 tähemärki koos tühikutega), sh kokkuvõte, viited ja tabelid. Eestikeelsetel artiklitel peab olema ingliskeelne kokkuvõte.
äٲᲹ:
- Abstrakti (500–800 tm) ja võtmesõnad (kuni 5) esitamise tähtaeg: 1. september 2026
- Vastus vastuvõtmise kohta: 1. oktoober 2026
- Täisteksti esitamise tähtaeg: 1. veebruar 2027
- Retsensioonide tagasiside: 15. aprill 2027
- Lõpliku versiooni esitamise tähtaeg: 1. august 2027
- Eeldatav avaldamine: 2027. aasta lõpp
Abstraktid palume saata mõlemale aadressile: merilyn.meristo@tlu.ee ja yelk
___________________________________________________________________
PHILOLOGIA ESTONICA TALLINNENSIS, Special Issue N 12 (2027)
“Local Languages in Dialogue: Power, Identity, and Transmission in Contemporary Societies”
Editors: Prof. Yamina El Kirat El Allame (Mohammed V University in Rabat, Morocco)
Prof. Merilyn Meristo (Tallinn University, Estonia)
Local minority or sometimes minoritised heritage languages (LMHL) represent a vital part of the world’s linguistic and cultural heritage. As carriers of identity, traditions, and local knowledge, they contribute to linguistic diversity and enrich interactions with dominant languages.
Under the impact of globalization, increasing digitalisation, and the growing dominance of global languages, the transmission and use of these languages, particularly among younger generations, are increasingly at risk.
We invite contributions that explore local revitalization cases focusing on the maintenance and promotion, as well as the teaching and learning of these languages in contemporary societies. The main objective is to examine the use, transmission, and changing status of local languages in contemporary societies, with special attention to the opportunities that new technologies, social media, and youth activism offer for their revitalization, and to the relationship between recognition, practice, and ongoing sociolinguistic change.
Beyond their communicative function, these languages can also be approached as sites of knowledge production, social organisation, and cultural continuity, shaping how communities understand, transmit, and negotiate meaning across generations.
In the context of LMHL, possible themes include the case studies on:
- Revitalisation practices and policies
- Language use in multilingual contexts
- Youth engagement and language attitudes
- Digital environments and linguistic visibility
- Pedagogical and community-based approaches
By addressing these issues and bringing together such diverse perspectives, this volume seeks to foster a deep understanding of the conditions under which local languages are maintained, transformed, or marginalized in contemporary societies.
Articles should not exceed 6,000 words (or 40,000 characters including spaces). This limit includes the abstract, references, figures, tables, and the summary in another language (German, French, Spanish, Arabic or Greek). Every article shall have a summary in the Estonian language.
Deadlines:
- Abstract submission deadline: 1 September 2026
- Notification of acceptance 1 October 2026
- Full manuscript submission: 1 February 2027
- Peer review feedback 15 April 2027
- Final revision due 1 August 2027
- Expected publication the end of 2027
Abstracts should be sent both to: merilyn.meristo@tlu.ee and yelkirat@gmail.com
2026-04-13
Philologia Estonica Tallinnensis
Üleskutse artiklite esitamiseks
Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne, kus avaldatakse kaastöid lingvistika ja kirjandusteaduse kõikidest valdkondadest. Ajakiri on eelretsenseeritav (1.1) ja ilmub سԹi Kirjastuse väljaaandel.
Vt lähemalt
Seekordse kirjanduse ja kultuuri uurimisele pühendatud Philologia Estonica Tallinnensis numbri 11 (2026) teema on:
Kirjandus ja kultuur murranguaegadel
Teemanumbri eesmärk on kaardistada ja eritleda eesti kultuuri toimimist ühiskonna jaoks murrangulistel perioodidel – eeskätt hilisnõukogude ajal ning sellele järgnenud siirdeperioodil, aga ka teiste suurte ühiskondlike muutuste aegu 19.–21. sajandil. Teemanumbri fookuses on kultuurisfääri muutuste vastastikmõju poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike protsessidega, tehnoloogia arenguga, samuti eri kultuuriliste praktikate ja kultuurivaldkondade omavahelised mõjusuhted. Oodatud on ka käsitlused, mis analüüsivad lisaks Eestile kultuurimuutusi teistes maades.
Teretulnud on kaastööd, mis käsitlevad:
- kirjandusmuutusi murranguperioodidel;
- eri kultuurivaldkondade ja kunstiliste praktikate muutusi murranguperioodidel;
- kirjanduses ja kultuuris toimunud muutuste vastastikmõju poliitiliste protsesside jt ühiskondlike muutustega;
- looduskeskkonna ja keskkonnamõtte rolli ja peegeldusi murranguajastu kultuurisfääris;
- võrdlevalt kultuurimuutuste erinevusi ja sarnasusi eri maades;
- kultuuriliste murranguprotsesside võimalikke teoreetilisi raamistusi;
- muid kirjandust ja kultuuri hõlmavaid teemasid, mis seostuvad ühiskonnas toimunud murrangutega.
Artiklid võivad olla kirjutatud eesti või inglise keeles.
Numbri toimetajad on سԹi eesti kirjanduse professor Piret Viires piret.viires@tlu.ee, eesti kirjanduse dotsent Luule Epner luule.epner@tlu.ee ja vanemteadur dr Epp Annus epp.annus@tlu.ee
Tähtsad kuupäevad:
5. mai 2026: esitada artikli pealkiri, lühitutvustus (500–800 tm) ja võtmesõnad (kuni 5)
20. mai 2026: ettepaneku vastuvõtmise teade
25. august 2026: artikli esitamise tähtaeg
30. september 2026: avaldamis-, parandus- või tagasilükkamise teade eelretsensioonide põhjal
31. oktoober 2026: parandatud versiooni esitamine
Number ilmub 2026. aasta lõpus.
Artikli pikkus ei tohi ületada 6 000 sõna (40 000 tähemärki koos tühikutega), k.a. resümee, bibliograafia, skeemid, tabelid ja resümee muus keeles.
Viitamis- ja vormistamisjuhiseid vt siit
Eestikeelne vormistusjuhend: /sites/default/files/Kirjastus/Failid/eestikeelse%20teose%20vormistusjuhend.pdf
Kaastööd saata kas piret.viires@tlu.ee, luule.epner@tlu.ee&Բ;õ&Բ;epp.annus@tlu.ee.
___________________________________________________________________
Philologia Estonica Tallinnensis
Call for Papers
Philologia Estonica Tallinnensis is a journal published by the Institute of Humanities at Tallinn University. The journal publishes contributions from all fields of linguistics and literary studies. The journal is peer-reviewed (1.1) and is published by Tallinn University Press.
For more information, see:
The theme of issue 11 (2026), dedicated to literary and cultural studies, is:
Literature and Culture in Times of Change
The aim of this special issue is to examine the functioning of Estonian culture in society during times of major change, particularly in the late Soviet period and the subsequent transition period, but also during other major social transformations from the nineteenth to the twenty-first century. The issue focuses on the interaction between changes in the cultural sphere and political, social and economic processes, technological developments, as well as on the interrelations between different cultural practices and cultural fields. Contributions that analyse cultural changes in countries other than Estonia are also welcome.
We welcome articles that address, for example, the following topics:
- changes in literature during periods of major change;
- changes in different cultural fields and artistic practices during periods of major change;
- the interaction between changes in literature and culture and political processes and other social changes;
- the role of the natural environment and environmental thought and their reflections in the cultural sphere during times of change;
- comparative perspectives on similarities and differences in cultural change in different countries;
- possible theoretical frameworks for analysing cultural change and cultural turning points;
- other topics related to literature and culture that engage with periods of major social change.
Articles may be written in Estonian or English.
The editors of the issue are:
Professor of Estonian Literature at Tallinn University Piret Viires&Բ;–&Բ;piret.viires@tlu.ee
Associate Professor of Estonian Literature Luule Epner&Բ;–&Բ;luule.epner@tlu.ee
Senior Researcher Dr Epp Annus&Բ;–&Բ;epp.annus@tlu.ee
Important dates
5 May 2026 – submission of article title, short abstract (500–800 characters) and keywords (up to 5)
20 May 2026 – notification of acceptance of the proposal
25 August 2026 – article submission deadline
30 September 2026 – notification of acceptance, revision or rejection based on peer reviews
31 October 2026 – submission of revised version
The issue will be published at the end of 2026.
The length of the article must not exceed 6,000 words (40,000 characters including spaces), including abstract, bibliography, figures, tables and summary in another language.
Citation and formatting guidelines are available at:
Estonian-language formatting guide:
/sites/default/files/Kirjastus/Failid/eestikeelse%20teose%20vormistusjuhend.pdf
Please send submissions to:
piret.viires@tlu.ee or luule.epner@tlu.ee or epp.annus@tlu.ee