Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitamine teoorias ja praktikas, sügis 2026
Haridusteaduste instituut
Kui tahad osata planeerida, läbi viia ja analüüsida koolitusi täiskasvanud õppijatele, arvestades andragoogilisi põhimõtteid tehnoloogiarikkas keskkonnas ning mõistes koolitaja professionaalse arengu olulisust, siis on see koolitus just sulle!
- 10.15 - 15.30
Tegu on mikrokraadi Täiskasvanute koolituste korraldus ühe mooduliga, milles on võimalik osaleda ka mikrokraadiprogrammist eraldi.
Kellele?
Koolitusele ootame sisekoolitajaid, ettevõtete koolitusjuhte, koolitusettevõtlusega alustajaid, väikeettevõtjatest spetsialiste, ettevõtlushuvilisi täiskasvanute koolitajaid, vabahariduse koolitajaid, kogukondade koolitajaid, MTÜ koolitajaid, vabatahtlike ühenduste esindajaid.
Eeldused
Koolitusel osalemise eelduseks on baasteadmised arvutikasutamisest ning Gmaili konto olemasolu õppematerjalidele ligipääsuks Drive'is. Auditooriumis toimuvatel koolituspäevadel on vajalik isiklik sülearvuti ning Zoomis toimuvatel koolituspäevadel valmisolek osaleda kaamera ja heliga.
Kuidas?
Koolitus toimub grupiõppe vormis osaliselt kontaktõppes füüsilises keskkonnas سԹis ning virtuaalses õppekeskkonnas Zoom (kontaktõppe maht kokku 96 tundi). Õppemeetoditena kasutatakse lühiloenguid, rühmatöid, arutelusid ja praktilisi töid. Iseseisev töö (60 tundi) toimub erinevates e-õppe keskkondades digitehnoloogiliste vahendite abil. Käesolev koolitus on mikrokraadi täiskasvanute koolitamine üks moodulitest, milles on võimalik osaleda ka mikrokraadiprogrammist eraldi.
Teemad
I
Andragoogika põhiprintsiibid ja rakendamise võimalused täiskasvanute koolituses. Täiskasvanu õppijana. Täiskasvanute õpetamine ja õppimine. Õpiteooriad ja lähenemised õpetamisele. Õppimise kontekstid (sh töökohal õppimine). Õpimotivatsioon. Aja- ja motivatsiooni juhtimine. Õpibarjäärid (sh e-õppes) ja nende ületamine.
II
Õppe planeerimine (väljundipõhise õppekava koostamine, õppematerjalide loomine ja hindamise kavandamine). Täiskasvanute koolituse seadus, täienduskoolituse standard. Täiskasvanud õppija isiklikud õpieesmärgid ja õpivajadused ning nende väljaselgitamine. Õpikeskkonna loomine kontakt- ja e-õppes. Haridustehnoloogia õppeprotsessis.
III
Õpieesmärkide püstitamine ja õpistrateegiate valimine. Didaktilised, metoodilised oskused. Õppemeetodid I, II ja III (õppemeetodite valiku põhimõtted, õppeprotsessi etapid, häälestus-, refleksiooni-, hindamis- ja tagasisidemeetodid).
IV
Täiskasvanute koolitaja professioon, roll ja kompetentsid. Eetilised kohustused
täiskasvanud õppija toetamisel.Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise protsess
(nõuded, dokumendid). Eneseanalüüs vastavalt kutsetasemele ja läbivad kompetentsid. Koolitaja refleksioon. E-portfoolio. Koolitajate kogukond, professionaalse arengu võimalused.
V
Grupis õppimine. Grupiprotsessid ja grupi arengu toetamine. Toimetulek konfliktidega ja “keeruliste” grupiliikmetega. Koolituse planeerimine, läbiviimine ja analüüs. Hindamine ja tagasiside koolitusprotsessis. Õppimist toetav hindamine. Refleksiooni toetamine. Mikrokoolituste läbiviimine.
Ajakava
Koolituse ajakava avaldatakse mais 2026, kui on avaldatud tasemeõppeainete tunniplaanid.
Koolituse eesmärk ja õpiväljundid
Koolituse eesmärk on
- õppida kujundama täiskasvanu õppimist toetavat õpikeskkonda
- arendada koolitaja kriitilise mõtlemise ja refleksiooni oskust
- õppida rakendama kaasavaid ja õpimotivatsiooni toetavaid lähenemisviise ja õppemeetodeid
- saavutada valmisolek koolitada lähtuvalt andragoogilistest põhimõtetest, kehtivast seadusandlusest ja kutse-eetikast
- valmistuda täiskasvanute koolitaja kutse taolemiseks (tase 5, tase 6), arendades kutsestandardis kirjeldatud kompetentse
Koolituse tulemusel õppija
- teab andragoogika põhiprintsiipe ja toob näiteid nende rakendamisvõimalustest koolitustegevuses;
- koostab väljundipõhise õppekava, arvestades täiskasvanud õppija eripära, sobilikke õppemeetodeid ja õppimist toetavaid digivahendid;
- loob eesmärgipäraseid ja õppimist toetavaid õppematerjale ja õpikeskkondi, arvestades sihtrühma eripära ning grupidünaamikat;
- viib läbi koolituse lähtudes täiskasvanute õpetamise põhimõtetest ja täiskasvanute koolitaja kutse-eetikast;
- kasutab asjakohaseid hindamis- ja tagasiside meetodeid õpitulemuste, õppeprotsessi ja enesehindamiseks ning koostab eneseanalüüsi täiskasvanute koolitaja kutsestandardi nõuetest lähtuvalt;
- teab täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise protsessi nõudeid, sh kasutab veebikeskkonda e-portfoolio loomiseks ja esitamiseks.
Küsi lisa Ole kursis haridusuuenduse uudistega
Koolitajad
Cynne Põldäär
Cynne on andragoog ja täiskasvanute koolitaja (tase 8) ning haridusteaduste instituudi õppejõud. Tal on täiskasvanukoolitaja kogemus aastast 2011 ning ta viib läbi koolitusi praktikajuhendamise, ettevõtluse, tööseadusandluse, projektijuhtimise, organisatsioonikäitumise, enesearengu ja täiskasvanute hariduse teemadel erinevates organisatsioonides/ettevõtetes, koolides ja lasteaedades. Cynne kuulub Eesti Andragoogide Liitu ning veab eest Läänemaa täiskasvanute koolitajate kogukonda.
Kaire Povilaitis
Kaire Povilaitis on سԹi õppimise ja õpetamise keskuse juhataja, haridusteaduste instituudi õppejõud ning nooremteadur. Ta õpetab andragoogika valdkonna ainekursusi, mis on seotud täiskasvanute õpetamise aluste ja põhimõtetega, koolitusprotsesside kavandamise, rakendamise ja hindamisega, sotsiaalse ja rühmas õppimise ning õppimise ja arenguga. Õppimise ja õpetamise keskuse juhtimisel on tema fookus ülikooli õppejõudude professionaalse arengu toetamisel. Ta on läbinud andragoogika 3+2 õppe (BA+MA) ning omab täiskasvanute koolitaja kutset (tase 7). Hetkel jätkab Kaire õpinguid doktoriõppes, uurides ja arendades akadeemiliste töötajate arengu toetamise protsesse.
Lisaks on ta ka Eesti Andragoogide liidu üks asutajatest ning eestvedajatest
Katrin Karu
Katrin Karu on töötanud õppejõuna Tallinna ülikoolis alates 1997. aastast ja on olnud üks andragoogika bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade väljatöötaja. Katrin õpetab andragoogika valdkonna põhikursusi, näiteks andragoogika, andragoogi professioon, andragoogika praktikas, õppimine sotsiaalses perspektiivis ja grupi kontekstis. Katrin on ülikoolididaktika valdkonna koolitaja, arendaja ja uurija. Ta on üleülikoolilise õppejõudude professionaalse arengu toetamise eestvedaja koostöö rektoraadiga. Katrin on üks täiskasvanute koolitaja kutsestandardite arendajatest ja kutsehindaja. Teadusmagistrikraadi kasvatusteadustes omandas aastal 2001, uurides täiskasvanud õppijat, õppimist ja enesehindamist täienduskoolituses. Doktoritöös uuris ta üliõpilase õppimisarusaamasid andragoogilisest vaatest lähtuvalt.
Halliki Põlda
Halliki Põlda on töötanud Tallinna ülikoolis eesti keele ja kommunikatsiooni õppejõuna, hetkel töötab ta haridusteaduste instituudis elukestva õppe dotsendina. Ta õpetab hariduskommunikatsiooni ja üldise väljendusoskusega seotud õppeaineid, samuti täiskasvanukoolitust ja elukestvat õpet ning kvalitatiivanalüüsi hõlmavaid kursusi. Halliki lähtub õpetamisel andragoogilistest, täiskasvanud õppijat arvestavatest põhimõtetest ja väärtustab lisaks formaalõppele ka mitteformaalset õppimist. Ta rõhutab kõigi õppijate annete ja vajadustega arvestamist igapäevases õppes ning kasutab õppijate andeid ja nende annete arengut toetavaid õppemeetodeid.
Sarnased koolitused
Täiskasvanute koolitamine 2026
Haridusteaduste instituut
Täiskasvanute koolitamise mikrokraadiprogrammis õpid arendama täiskasvanu õppimist ja arengut toetavaid oskuseid, analüüsima koolitaja rolli erinevates tegevuspraktikates ning teadlikult mõtestama koolitaja sotsiaalset identiteeti.
Andragoogika alused 2026-2027
Haridusteaduste instituut
Täiskasvanute õpe ja õppimine on ühiskonna kestlikkuse üks oluline eeldus. Selleks, et see professionaalselt toimiks, on oluline, et selles protsessis tegutsejad oleks haritud, valdaksid vajalikke kompetentse, et valdkonda arendada ning professionaalselt toimida. 1. aprillist jõustusid muudatused Täiskasvanute koolituse seaduses. Muutuste kohaselt on koolitajatel, lisaks erialastele kompetentsidele, vajalikud andragoogilised kompetentsid. Praktikud, kes tegutsevad selles valdkonnas, vajavad valdkonna arendamiseks kompetentse, mis vastaks vähemalt koolitaja riikliku kutse 7 tasemele. Mikrokraad on ka eelduseks sisenemiseks teaduspõhisesse õppesse, andragoogika magistriõppesse.